12. Stabiilsus – vältida tööjõu suurt voolavust, anda aega tööga kohanemiseks 13. Initsiatiivikus –alluvatel võimalus algatuslikkust ilmutada – juhid peavad kuulama 14. Kooskõlastus – meeskonnatöö soodustamine Foyol sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine Koordineerimine Kontrollimine Inimsuhete koolkond (Hawthorne eksperimendid 1920-1930) Koolkonna teekeks andis tõuke 1935.a USA´s vastu võetud Wagneri seadus, mille kohaselt ametiühingud said õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. Tööandajad hakkasid otsima võimalusi, kuidas saada hästi läbi ametiühinguga, töötajatega ning samaaegselt säilitada kasum. Teooria rajanes eksperimentidel inimestega (valguse muutmine tööruumis, sõprade asetamine ühe konveierliini taha, regulaarsed pausid jne). Hawthorne eksperimendid viis lõpule E.Mayo. E
See saab toimuda siis, kui nii värvaine kui ka kiu struktuuris on dissotsieeruvaid või laetud rühmi. Siin tulevad kõne alla valkkiud, kuna nendes on võimalik aminorühmade protoniseerimine +H+ + -NH2 -- -NH3 ja teine võimalus on karboksüülrühmade dissotsieerumine -COOH - -COO- + H+ Ainult ioonsete sidemete mõjul värvaine eriti tugevasti kiu küljes ei püsi. On veel võimalus veelgu nõrgemate sidemete tekkeks nagu seda on H-sidemete teke.. Selle sidemetüübi teekeks on soodsad võimalused nii tselluloosi kui ka valkude molekulides. Vesiniksidemed on küll nõrgad, aga kui neid on palju, siis võivad nad värvaine molekuli päris kõvasti kinni hoida. Värvimise tingimused. Tsellulooskiude värvitakse aluselises või neutraalses keskkonnas Valkkiude happelises keskkonnas. Värvimise korral on alati kasulik pehme vesi (sisaldab vähe või üldse mitte Ca2+ ja Mg2+ ioone. Kui neid ioone on, siis
annaabi.ee 
