Mõneti võib seda maad nimetada vasturääkivuste maaks. Kuhu iganes vaadata, avaneb ida ja lääne ergastav kokkusulamine. Nii võime tänavapildis näha nõelravikliinikut otse kiirtoidupoe kõrval, ennustajaputkat tarkvarapoe kõrval, Hondadega sõitvad zen-preestrid jne. Vaatamata sellele, et jaapanlased on maailma kõige energilisem ja linlikum rahvas, saab siin kogeda hoolikalt seatud ilu, rahu ja vaikuse hetki ning inimesed leiavad ikka aega, et vaadelda teekausi mõra või põletada surnute jaoks viirukiküünlaid. Eestlaste kultuur on jaapani kultuurist väga erinev. Rahvuslikus võtmes on väga vähe sarnasusi nii toitumises, riietuses kui ka tavades ja kommetes. Küll aga on läänelik riietumine ja toit nt hamburgerid ja pizza jne levinud suurlinnades ja noorte seas. Sarnaseks jooneks eestlastega võiks nimetada rahvususundit sitoismi, mis on looduslik,animalistlik nagu eestlaste muinasuskki. Erinevalt meist on jaapanlaste rahvausk
Kama - kann. Kama tuuakse keema söetulele; kama varieerub erinevate kujude vahel. Haiire - Sisaldab niisket tuhka koldele lisamiseks. Piserdatud jahe, niiske tuhk ümbritseb põleva söe ääri ja aitab tulel kasvada. Mizusashi - veepurk Kensui - Heitvee anum. Vesi, mida kasutatakse teekausi soojendamiseks või loputamiseks, valatakse keraamilisse heitvee anumasse (kensui). Hishaku- Bambuskulp. Hishaku kasutatakse värske või keeva vee valamiseks teekaussi; see seisab alusel, mis peamiselt tehtud bambusest. Chaireteetoos. Shifuku siidikott. Natsume - puidust peentee konteiner.
annaabi.ee 
