(18501861) ja "Ristisõitjad" (1851). Oluliseks teoseks on populaarteadusliku sarjana ilmunud, rikkalikku sisu pakkuv ja kaunilt illustreeritud sari "Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" IV (1848 1849). Kolmas suur valdkond Kreutzwaldi rahvavalgustuslikust loomingust on seotud tema arstikutsega. Ta andis välja esimesed meditsiini-alased arstiraamatud, mis olid mõeldud maarahvale. Kreutzwaldi 1852 ilmunud sünnitusabi õpikut "Teejuhataja ämmakooliliste õpetuse juures" anti välja mitmes kordustrükis (1870, 1883, 1890) nagu ka üldisi tervishoiualaseid nõuandeid jagavat raamatukest "Lühikene õpetus tervise hoidmisest" (1854). Viimaseks arstiraamatuks on elu lõpul koostatud "Kodutohter" (1879). Neljandaks on Kreutzwaldil suur roll 19. sajandi eesti kirjakeele arendajana. Alates 1852 aastast hakkas ta järjekindlalt oma ilukirjanduslikes ja rahvavalgustuslikes kirjutistes kasutama uut, soome
Esimesed meetmed ja vajalikud kaitsevahendid saab juba sõidu peal läbi arutada ja valmis seada. Sõit sündmuskohale ei tohi toimuda üldise ohutuse arvelt. Sündmuskoha äratundmine võib vahel raskusi valmistada – eriti siis, kui on jõutud arvatavale sündmuskohale, aga seal pole kedagi; kui õnnetus on juhtunud kõrvalises kohas; majanumbrit ei õnnestu leida või kui õnnetus on juhtunud kõrghoones või ostukeskuses ja abi andjaid ei oota ükski teejuhataja. Sündmuskohta jõudes tuleb sõiduk parkida nii, et hiljem ei tekiks ärasõidul raskusi. Tuleb tagada teiste (pääste)autode sisse- ja väljasõit. Sõidukit ei tohi mingil juhul parkida ohualasse. Päästesõidukid (kustutusautod, seadmete või varustusega sõidukid, mis aitavad patsienti vabastada) peavad hoidma sündmuskohale võimalikult lähedale, kuid säilitama siiski piisava vahemaa, et patsiendi tegelikku päästmist mitte takistada. Eriti häiriv on tohutu lärm,
annaabi.ee 
