Vaatamata sellele Eesti oli ja jääb iseseisvaks energeetikas, mida ei saa öelda Lätist ja Leedust Eestis on põlevkivi. 1980ndates oli selgeks teinud kogu maailmas, et Eesti on suur põlevkivi hoidla. Eestis aga oli ka palju rohkem probleeme, kui Leedus või Lätis, sest Venemaa uputas 1990. aastate lõpus oma tuumajäätmed Läänemerre. Just sellepärast Eestimaa oli sunninud kulutama miljonid krooni keskkonna taastamiseks ja teha suurejoonelise keskkonnapoliitika reforme, mida ta ja teeinud. 26. oktoobril 2005. aastal Riigikogu otsustas heaks kiita "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030". Selle strateegia eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030"` puudutab ka põlevkivi probleem, kuna põlevkivi
ettevõtted on asunud parandama tööelu kvaliteeti. Töö rikastamine, laiendamine, paindlik tööajagraafik. Töötajate ja meeskondade otsustusõiguse suurendamine. Kuna raha tuleb kohvikule kliendilt, siis on klientide rahulolu firma olemasolu seisukohalt primaarne. Kohvik üritab 100% täida kõike kliendi soovid. Kondiitrid teevad selliseid torte, mis klient tahab, kuigi võib olla pole kunagi varem teeinud. Alati personal on nõus tegema uusi asju, selleks et klient oleks rahuldatatud. Pikaajalist edu aga ei ole võimalik saavutada ilma töötajatele tähelepanu pööramata. Tihti ka kohvik tuleb kliendile vastu hinna suhtes (teeb odavam mõni asja, kui klient ei nõusta tava hinnaga). Personalijuhtimise eesmärkideks on: · efektiivselt töötava personali ligimeelitamine; · efektiivselt töötava personali säilitamine; · personali efektiivsuse tagamine.
annaabi.ee 
