Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted). Eesmärgi täitmise eest vastutab Maanteeamet. Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks, arendamiseks ja administreerimiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (edaspidi TEN-T Trans-European Transport Network) kuuluvate riigimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjadest. Teehoiukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise alustest ning kavandamise põhimõtetest, mis määravad ära teehoiutööde järjekorra Eesti riigimaanteedel. Kirjeldatakse teedevõrgu säilitamis-, arendamis- ja administreerimiskuludest tehtavaid töid ning analüüsitakse nende vajadust ja mahtu. Lisaks finantsplaani selgitusele kirjeldatakse lühidalt või viidatakse kasutatud metoodikatele ja juhenditele. Tutvustatakse maanteevõrgu üldandmeid, riigimaanteede seisukorda
sõidujälgede e roopa sügavus, tee põikkalle ja kurvilisus. Neid andmeid kogub Teede Tehnokeskus umbes 10 000 km riigimaanteedel. Riigimaanteedel tegeleb andmete analüüsimise ja andmebaaside haldamisega Maanteeamet. Reeglina analüüsitakse andmeid kord aastas ning selle põhjal pannakse paika hoolde- ja remonditööd maanteedel. 2.2. Teede teehoiukava Samas põhinevad kõik otsused, mis tehakse Eestis seoses teedega ,,Riigiteede Teehoiukavale 2014- 2020". Teehoiukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise alustest ning kavandamise põhimõtetest, mis määravad ära teehoiutööde järjekorra Eesti riigiteedel. Kirjeldatakse teedevõrgu säilitamis-, arendamis- ja administreerimiskuludest tehtavaid töid ning analüüsitakse nende vajadust ja mahtu. [1, lk. 3] Riigiteede teehoiukava on koostatud seitsmeks aastaks, tulenevalt 2014-2020 Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise planeerimise ning Transpordi Arengukava 2014-2020 ja
annaabi.ee 
