Sellest ajast pärinevad ka Veneetsia sillad Rialto sild ava 27m tõus 6,4m. Sillad ehitati looduskivist ja marmorist, kitsaste, kuid kõrgete avadega. Esines ka sildadele ehitatud hooneid. 17-18 sajandis asuti ilusaid sildasi rajama ka Prantsusmaale, kaunimad ikka Pariisi. Sillaehitus on kallis ja raha leidmiseks lisati inimestele igasuguseid koormamisi. Tänini on alles vanim Prantsusmaa sild 17 saj. Pont Neuf. 1716 asutatakse teedeinseneride korpus tänu millele Prantsusmaa sillaehitus püsib kaua esimeste seas. 1747 organiseeritakse Prantsusmaal esimene spetsiaalne inseneriteadust õpetav kool maailmas (vilistlane Eiffel). 9. Metallsildade areng mis ja millal hoogustas nende arengut. Esimene metallsild. Kuulsamad terassillad Insenerihariduse arenemisega 18 saj. Prantsusmaal alustati ka metallkonstruktsioonist sildade kavandamist. Esimene projekt olevat olnud 1719 Prantsusmaal, kui ei teostunud kalliduse tõttu
võeti vastu Athena harta, mida peetakse kaasaegse arhitektuuri ja linnaplaneerimise alusdokumendiks: o linn tuleb läbi mõelda nii ruumilisest kui ka funktsionaalsest aspektist o planeerimisprotsess on kollektiivne (sh vee ja kanalisatsiooni, liikluse jt teemade käsitlemine on linnaplaneerimise tehniline osa) • Eestis on kaasajal linnaplaneerimine suhteliselt tehnitsistlik, sageli on määravaks vee- ja kanalisatsiooniinseneride ning teedeinseneride normatiivne lähenemine. Modernismi rünnak ruumilisele rinnale • Modernsed arhitektid ja planeerijad, hilisemad funktsionalistid, käivitasid rünnaku ajaloolisele linnale, mis oli püsinud rohkem kui 5000 aastat • Funktsionalistide uus mudel koosnes tsoneeritud antiruumist, kus paiknesid vaba paigutusega hooned ja nn diferentseeritud liikluse süsteem. • Kaasaegne planeerimine jätkab liikluse diferentseerimise ning funktsionaalse tsoneerimise põhimõtteid