Sajand hiljem oli selleks pahkluudeni ulatuv kreeka tüüpi tuunika, mida kaunistasid geomeetrilised kujundid. Mõlema soo poolt kantav lacerna oli lühike kitsas villane keep; mõnikord kandsid mehed selle asemel erksavärvilisi salle. Kõrgel ametikohal olevad mehed kandsid kandilist rätikut või lühikest ruudulist mantlit. 6.sajandi keskpaigas eKr andis keep teed lühikesele poolringikujulisele tebennale, mis mähiti parema kaenla alt läbi üle vasaku õla. Tebenna eeskujuks võis olla kreeka chlamys, mida kandsid ka mehed, see sai aga hiljem ise eelkäijaks rooma toogale. Valitsejad ja aristokraadid kandsid tebennat valge tikitud tuunika peal. Aja jooksul muutus tebenna pikemaks ja ulatus lõpuks pahkluuni. Isola Farnesest leitud Apollo terrakotakuju on pärit etruski kunsti kõrgajast u 510 eKr ning kujutab jumalat põlvini 18
Sajand hiljem oli selleks pahkluudeni ulatuv kreeka tüüpi tuunika, mida kaunistasid geomeetrilised kujundid. Mõlema soo poolt kantav lacerna oli lühike kitsas villane keep; mõnikord kandsid mehed selle asemel erksavärvilisi salle. Kõrgel ametikohal olevad mehed kandsid kandilist rätikut või lühikest ruudulist mantlit. 6.sajandi keskpaigas eKr andis keep teed lühikesele poolringikujulisele tebennale, mis mähiti parema kaenla alt läbi üle vasaku õla. Tebenna eeskujuks võis olla kreeka chlamys, mida kandsid ka mehed, see sai aga hiljem ise eelkäijaks rooma toogale. Valitsejad ja aristokraadid kandsid tebennat valge tikitud tuunika peal. Aja jooksul muutus tebenna pikemaks ja ulatus lõpuks pahkluuni. Isola Farnesest leitud Apollo terrakotakuju on pärit etruski kunsti kõrgajast u 510 eKr ning kujutab jumalat põlvini 18
annaabi.ee 
