Keegi ei tea, kui paljud eestlased ujuda oskavad! Ujumisliidu treenerite kogu juhatuse esimees Riho Aljandi sõnul ei tea ilmselt keegi, kui paljud eestlastest ujuda oskavad või mis tasemel. “Seda ei tea keegi. Eks see ole seinast seina,” ütles Aljand. Tema sõnul on kooli õppekavas olevast ujumise algõppest selgelt vähe ning riik peaks panustama esmalt inimeste põhjalikku teavitamisse, et ujumisoskus on eluliselt oluline. “Üks asi, mida riik saaks teha, oleks teavituskampaania, mitte ühekordne, vaid aastaringne. Kõigepealt kevadel, siis suvel ja võib-olla ka sügisel korrata. Et lapsevanemateni jõuaks, et ujumisoskuse puudumine on nende lastele selge oht. Et see info jõuaks kõigini.” Ujumisoskuse kõrvale oleks vaja ka vetelpääste-alast teavitust. “Kui keegi satub uppumisohtu ja kõrval on inimene, kes oskab ujuda
1. PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE Võimalus töötada on inimeste jaoks nii ka puuetega inimeste jaoks - oluline eneseväärikuse ning eneseleidmise allikas. Töötamise kaudu saavad puuetega inimesed osaleda avalikus elus võrdväärsete partneritena ning julgustada ka oma vähemsöakaid kaaslasi oma võimeid ja oskusi proovile panema. Oluline on toetada puuetega inimeste integreerumist tööturule läbi aktiivsete tööturumeetmete ning panustada tööandjate teavitamisse puuetega inimestest kui arvestatavast potentsiaalsest tööjõust. Uus tööturuteenuste ja toetuste seadus jõustus 01.01.2006, mis annab puuetega inimestele võimaluse tulla töötuna arvele ja saada osa aktiivsetest tööturumeetmetest. Uue seadusega pakutakse puuetega inimestele 4 uut tööturuteenust: tööruumide ja vahendite kohandamine, tehniline abivahend tasuta kasutada andmiseks, abistamine tööintervjuul ja tugiisikuga töötamine. Lisaks on võimalus saada osa ka teistest
annaabi.ee 
