paremad ja peavad seda eluviisi jätkama kusagil mujal. Katk tappis massiliselt inimesi ja sellest pääsu oli vaid vähestel. Katk viis lahku mitmed pered, kus lapsed ja üks vanem või vanemad olid sunnitud põgenema, sest ei soovinud veel surra ja tihti jäeti haiged maha. Haigeid ei osatud ravida ning seetõttu jäeti nad maha ja lasti neil rahus surra. Seda kardeti peaaegu sama palju kui jumalat. Inimesed kartsid surma väga, sest kunagi ei teadnud, kas satud paradiisi teavasse või lähed põrgusse. Inimesed teadsid vaid seda, mida vaimulikud ja kõrgemad neile rääkisid. Vähesed oskasid ise lugeda või kirjutada ning omasid väga head haridust. Väga vähesed julgesid saata elus korda patte, sest teati, et jumal jälgib alati ning kardeti surma. Inimesed lootsid, et pääsevad teavasse, mõned teadsid, et neid ootab ees põrgu. Tegelikult ei tea me tänapäevani, mis ootab meid ees peale surma, kas eksisteerib paradiis või põrgu, saame vaid oletada
aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata. Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut. Tema pooldajad olid veendunud, et pärast ristilt mahavõtmist oli Jeesuse keha hauast koos hingega teavasse tõusnud, ja see üksnes kinnitas nende usku tema sõnumi õigsusesse. Pooltajate meelest oli just Jeesus Vana Testamendi prohvetite ettekuulutatud messias ehk kreeka keeles christos (,,salvitu") - s.t. Kristus. Peagi hakati teda