tajusid toimuvat kui rahvusliku identiteedi hävitamise katset. Kui 1948. aasta algul oli Nõukogude Eesti teatrite kunstilises kooseisus 923 inimest, siis 1952. aasta alguseks oli see langenud 546 inimesele. 1952. aastal töötas Eestis üheksa kutselist teatrit, sealhulgas Nukuteater ja kaks vene draamateatrit. Teatrite repertuaaripoliitikas ei piirdunud ainult repertuaari kooskõlastamise ja läbivaatamisega. Intonatsiooni, kehakeele jt teatrivahenditega on teatavasti võimalik tekstile teine värving anda, lisadimensioon tekitada isegi siis, kui autoritekstist täpselt kinni peetakse. Ka selle vastu oli nõukogude süsteemil välja töötatud kontrollsüsteem, mis pidi tagama, et teater seda omapära ei kuritarvitaks. Tõhus kontroll oli inimesed piisavalt ära hirmutanud, nii et teater ei püüdnudki esialgu ametlikule ideoloogiale oponeerida. Ilmselt on see, et teater püüdis esialgu
ta Toledosse, tutvus seal Alonso Remoniga, kes oli sama ordu preester ning kirjutas näidendeid. Ilmselt oli tema see, kes innustas Tirsot kirjutama hakkama. Tirso jagas Dominikaanide arvamusi: inimene võib järgida oma tahet ning sealjuures jääda Jumala armu alla. Tirso võis olla dramaturg ning jääda jumala armu seisusesse. Luis de Molina oli Jesuiitide ordu juht, kes helindas jesuiitide seisukohta. Veendunud molinist oli Tirso. Sealt võttiski oma pseudonüümi. Oma näidendites kaitseb teatrivahenditega molinistide seisukohti. 1616. aastal läheb Sevillasse jutlustajana. Seejärel kaks aastat Haiti saarel. 1618 asub elama Segooviasse, 1619.aastal Madridi. 1624. aastal avaldab ühe novellikogumiku ,,Toledo viljad" - konstruktsioonilt meenutab ,,Dekameroni". Kokku kaks novellikogu tal. Selle eessõnas mainib, et 14 aasta jooksul on ta kirjutanud 300 komöödiat. Järelikult need 14 aastat üritas osaleda teatrielus. Madridi poeetide akadeemiasse astub
annaabi.ee 
