amatöörtrupp nimega Hommikuteater (1921-1924). Hommikuteater oli mõttekaaslaste ühendus, kelle juhiks oli varalahkunud lavastaja August Bachmann. Hommikteater jõudis teha kõigest neli lavastust. Vaatamata lahknevatele maitsetele olid arvustajad üksmeelselt kiitvad. Hommikteatri tähendus ulatus üle ekspressionismimõju, mis rauges juba 1920. aastate keskpaigas. Kaasaeglastele avaldas muljet rühma tugev aatelisus, sõltumatus publiku- ja kassahuvist ning otsinguvalmidus. Kitsamalt teatrivahendite vallas viis Hommikteater edasi eriti kõne ja liikumise tinglikku joonist, massistseene ja üldistavat lavakujundust. 19. Estonia 1920.-1930. aastail. Ants Lauter lavastajana. Estonia oli riigi esindusteatrer oma kõrgetasemelise näitlejatetruppiga (tähtede ansambel), parima lavatehnikaga ning kõiki põhizanre hõlmava tegevusega (draama, operett, ooper, ballett). 1920ndate alguses oli kunstiline juht Karl Jungholz ning sel
Muusikas ja lavakujunduses püütakse edasi anda lokaalkoloriiti (tegevuspaiga või -aja eripärast värvingut), orkestritämbrid on selles suureks abiks, aga ka vastavad olustikumuusika zanrid. Pariisi Opéra orkester oli suure koosseisuga ja väga heal tasemel. G.o-d iseloomustab maaliline mitmetasandilisus: solistid, ansamblid, koorid, lavakujundus. Selliseid maalilisi stseene nimetatakse tableau'ks (tabloo, pilt, plakat). Taotletakse muusika- ja teatrivahendite koguefekti - see mõjutas Wagneri sünteeskunstiteose (Gesamtkunstwerk) ideed. Põhiautor on Giacomo Meyerbeer (õieti Jakob Liebmann Meyer Beer; 1791-1864), pärit Saksamaalt, oli hea tuttav Weberiga, õppis Berliinis (kooridirigendi ja helilooja Zelteri juures), tegutses alates 1816 Itaalias. 1825 suundus Pariisi ja jäi sinna. Alates 1842 elas rohkem Berliinis, aga kirjutas edasi oopereid Pariisi jaoks. Koostöö libretisti ja näitekirjaniku Eugène Scribe'iga.