kehtestamine ehk siis klassitsism. Barokk vaatles kogu elu teatrina. Klassitsistid nõudsid, et teatritegevus peab mahtuma 24 tunni sisse, muidu saab rikutud tõepärasuse efekt. Ideaalis peaks näidend mahtuma 2-3 tunni sisse mil toimub näidend. Tegevuse ülekandmine ühest kohast teise on ebareaalne, rikub mõistlikkust. Süzee pidi olema lihtne, ei tohtinud olla palju süzee liine (hajutaks keskendumist peamisele). Kehtestati teatrile ainuomased seadused (teatri enesemääramise protsess). Teatrivaataja erineb lugejast ta ei saa teha stoppi, ei saa tagasi lehitseda, jääb midagi arusaamatuks siis jääb, kirjanduse ja teatri vastuvõtuseadused seega erinevad. Inglise ja Hispaania teatritegelased ignosid neid seaduseid, kasutasid neid ära oma eesmärkides. Eeldatakse emotsionaalset vastuvõttu barokis, klassitsism aga realistlik suund, apelleeritakse vastuvõtja mõistuspärasusele. Klassistsism muudab vaatajast ohvri teatri
Stoppardi näidendites esineb tihtipeale arutlusi väga keerulistel teemadel, kvantmehaanikast kuni moraalifilosoofiani. Temalt on küsitud, kas vaatajatel peaks olema mingi esmane teadmine ainest, et nad suudaksid etendusel kaasa mõelda. Tom Stoppard on vastanud: ,,Näitemäng ise peab sisaldama teadmisi, mis on vajalikud selle sõistmiseks. Mul pole vähimatki tahtmist jätta kellelegi muljet, et ta millenigi ei küüni. Ma teen asja nii lihtsaks, kui oskan. Mina kui teatrivaataja ei mõtle teartisse minnes, kas mul on sealt midagi õppida, kas ma saaksin selle kaudu oma silmaringi avardada. Ei, teater on minu meelest kas hea või ei ole ta seda mitte. Kui asjal on tõde sees, pole vähimatki tähtsust, kas teksti on kirjutanud näiteks Shakespeare või keegi teine". Milan Kundera (sünd. 1929) Kunagi kirjutas Arthur Rimbaud: ,,Kindlasti peab olema modernne". Milan Kundera on arutlenud, et lõppenud aastaajal (20. sajandi) jooksul saigi kõigi sooviks
annaabi.ee 
