· Anti välja folkloori ainelisi rahvaraamatuid · Alates 1904. alustas Oskar Kallas rahvaviiside üleskirjutamisega · Rahvakunsti ja käsitööd kogus Kristjan Raud nendest pandi alus Eesti Rahva Muuseumile (1909). · Jõukamad inimesed üritasid saata oma lapsed välismaale õppima · Toimus haridus taseme tõus · Eesti kultuur jõuab professionaalsele tasemele (asusid tööle kutselised muusikud, teatritegelased, kirjanikud ja maalikunstnikud). · Avati Vanemuine ja Estonia 1906 (kutselised teatrid). Suurimad ajalehed: · Postimees J.V.Jannsen, K.A.Herman, Jaan Tõnisson üldinformatiivne, kultuuriline, liberaalne · Teataja Konstantin Päts majanduslik · Uudised Peeter Speek, Mihkel Martna, Jaak Järv poliitiline Tõlkekirjandus: A.Puzkin; L.Tolstoi; A.Tsehhov, E.Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus:
järele. Margarita võetakse pidulikult vastu. Autosõit Moskvasse. 17. Fagott võtab Margarita korteris vastu. Margarita nõustub olema balliperenaine: ta peab külalisi trepil tervitama. 18. Pärast balli kogunetakse Wolandi juurde söömingule. Margarita palub Frieda tema piinadest vabastada. Woland toob Meistri, kes peab toimuvat unenäoks, tagasi. Meister ja Margarita kolivad tagasi keldrikorterisse. 19. Pidevalt kontrollitakse Wolandi korterit, aga ei leita kunagi kedagi. Teatritegelased leitakse üles ja nad räägivad kõik ära, aga paluvad miilitsalt kaitset. Bezdomnõi on Wolandi vastu huvi kaotanud. 20. Miilits leiab Wolandi korterist kassi, kes süütab tulistamise käigus korteri. Fagott ja kass lähevad sööma, aga ka seal toimub tulistamine. 21. Woland ja Azazello istuvad. Nende ette ilmub Levius Matteus, kes soovib, et Meister ometi rahu leiaks. Azazello läheb seda korraldama. 22
järele. Margarita võetakse pidulikult vastu. Autosõit Moskvasse. 17. Fagott võtab Margarita korteris vastu. Margarita nõustub olema balliperenaine: ta peab külalisi trepil tervitama. 18. Pärast balli kogunetakse Wolandi juurde söömingule. Margarita palub Frieda tema piinadest vabastada. Woland toob Meistri, kes peab toimuvat unenäoks, tagasi. Meister ja Margarita kolivad tagasi keldrikorterisse. 19. Pidevalt kontrollitakse Wolandi korterit, aga ei leita kunagi kedagi. Teatritegelased leitakse üles ja nad räägivad kõik ära, aga paluvad miilitsalt kaitset. Bezdomnõi on Wolandi vastu huvi kaotanud. 20. Miilits leiab Wolandi korterist kassi, kes süütab tulistamise käigus korteri. Fagott ja kass lähevad sööma, aga ka seal toimub tulistamine. 21. Woland ja Azazello istuvad. Nende ette ilmub Levius Matteus, kes soovib, et Meister ometi rahu leiaks. Azazello läheb seda korraldama. 22
Tegevuse ülekandmine ühest kohast teise on ebareaalne, rikub mõistlikkust. Süzee pidi olema lihtne, ei tohtinud olla palju süzee liine (hajutaks keskendumist peamisele). Kehtestati teatrile ainuomased seadused (teatri enesemääramise protsess). Teatrivaataja erineb lugejast ta ei saa teha stoppi, ei saa tagasi lehitseda, jääb midagi arusaamatuks siis jääb, kirjanduse ja teatri vastuvõtuseadused seega erinevad. Inglise ja Hispaania teatritegelased ignosid neid seaduseid, kasutasid neid ära oma eesmärkides. Eeldatakse emotsionaalset vastuvõttu barokis, klassitsism aga realistlik suund, apelleeritakse vastuvõtja mõistuspärasusele. Klassistsism muudab vaatajast ohvri teatri autoriteetseks kohtunikuks tal on õigus nõuda, et kõik liinid oleksid võimalikult selgelt välja joonistatud (millal, kus, millele peab keskenduma). Võime öelda, et klassitsim oli teatrivaataja reform. Teatrivaataja asetatakse lugejaga ühele pulgale
annaabi.ee 
