ameti/töö pärast, vaid ta peaks oma linna ka armastama ja temast hoolima. Ta peaks mõistma linna iseloomu ja oskama temaga rahumeelselt suhelda. August Maramaagi õppis selle keeruka kunsti selgeks. Tänapäeva valitsus on liiga korrupeerunud ning hädasti oleks vaja poliitikuid, kes teeks oma tööd just rahva ja oma maa, mitte raha ega võimu pärast. Minu arvamus Olin väga positiivselt üllatunud, kui astusin Ugala teatrimajast pärast etenduse lõppu välja. Kuna tegemist oli ajaloolise näidendiga, olin kartnud, et see võib muutuda igavaks ning mu tähelepanu võib hajuda. Kuid ,,Linnapea" oli huvitav. Eriti meeldis mulle teose fantaasiamäng Paadimehe ja inglitega ning lavakujundus - väikesed pingisuurused majad, nagu raekoda, kohtumaja ja linnaelanike kodud, lossivaremed mäe otsas ning kaldasse lükatud paat. Minu lemmiktegelaseks oli Tanel Ingi mängitud Gustav Seen, kes oli karismaatiline,
ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil. Tänapäeva teatril on antiikaja teatriga võrreldes palju erinevusi, nii väliseid kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on silmapaistev, ehituse osas ei ole selliseid kindlaid reegleid nagu antiikajal. Suurepäraseks näiteks tänapäevasest teatrist on Sydney sümboliks tõusnud ooperiteater. Ka lavakujundust ei olnud, seda asendas
,,Kevadpühitsus" ,,Le Sacre du printemps" ,,Püha kevad" · Teose alapealkiri ,,Pildid paganlikust Venemaast". · Stravinski varajaste ballettide seas kõige novaatorlikum. · Esietendusel 1913 kevadel puhkes Pariisi ChampsElysees` teatris skandaal, milletaolist Pariisi paljunäinud teatripublik ei mäletanud juba aastakümneid. · Saalis naerdi, karjuti ja vilistati nii lärmakalt, et eesriie tuli langetada juba etenduse keskel.Viimase piirini nördinud helilooja oli selleks ajaks teatrimajast juba lahkunud. ,,Kevadpühitsus" · Ajakirjanduse rünnakud olid pea eranditult hukkamõistvad. · Balleti muusika tembeldati üksmeelselt ,,barbaarseks ja metsikuks" ning sama hinnang sai osaks ka koreograadiale (Vatslav Nizinski). · Ei möödunud aastatki, ui Pariisi juhatatud kontsertettekanne rehabiliteeris ,,Kevadpühitsuse" täielikult · Tänaseks on selge, et selle teose näol on tegemist väga olulise teetähisega terve 20.