,,Adolf Rühka..." näiliselt tähtsusetu, kuid tugeval suurendamisel ometi kirgas fragment sellest panoraamist. Kindlasti pole juhus, et kolmes mainitud teoses (,,Teatriromanss", ,,Ainus ja igavene elu", ,,Libahundi needus") oli kandvaim naisosa Katariina Laugu kehastada. 4. Tabatud elevant Eesti teatri (ka kogu kõrgkultuuri) ühe põhikriteeriumi pani paika Eduard Vilde juba aastal 1913 oma näidendi ,,Tabamata ime" pealkirjaga. Ikka ja jälle küsivad teatrikriitikud kunstilisi pretensioone esitavaid näidendeid arvustades: kas seekord ime tabati? Ime on subjektiivne ja sõnulseletamatu nähtus, mille tabamistki võib iga kriitik erinevalt tõlgendada. Ime tabamine on ja jääb üksikjuhtumiks -- muidu polekski enam tegu imega. Lihtsam on eesti teatri arengut 6 iseloomustades lähtuda mõnest konkreetsemast ja igapäevasemast objektist -- näiteks elevandist
mugav.Oletagem, et hästimängitud stseenis mees peaaegu tapab kirvega oma naise. Osa publikust, kes on vahetus läheduses näitlejatega, tõmbavad oma pead kindlasi kõrvale. Stseen oli muutunud liialt reaalseks ning selle tekitatud emotsioon liiga ehtsaks. Publik vastab sellele, purustades kontakti laval toimuvaga. ,,Just nagu" emotsiooni kogemine võib olla ka tähtsaks koostisosaks näitleja tunnetes, kui ta oma osa mängib. Paljud teatrikriitikud on esitanud küsimuse. ,,Mida tunneb endas näitleja armukadedat Othellot või raevunud Leari mängides?". Vastavalt mõnede teatrikoolide (nagu kuulus Actor's Studio New Yorgis, kus õpetatakse ,,näitlemiskunsti") õppemetoodikale, on 10 (tõlge Gleitmani raamatust) näitleja tööks sisse puhuda oma osas mängitavale tegelasele emotsionaalne reaalsus.
annaabi.ee 
