Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60%...
keskkonnast välja. Maalt-linna hakkab liikuma. Esmalt keskkooli Tartusse Forseliuse kooli. Seal on kirjanduskallak, süvendatud õpe. Õpetaja mõju Undile olemas, ambivalentne mõju. 62 lõpetab keskkooli, tuleb ülikooli ajakirjanduse erialale. 62-67 ülikoolis ja hakkab 66ndast aastast tööle Vanemuise kirjandusala juhatajana. Saab selle töö pärast Rummot. 66-72 töötab Vanemuises. Teatrikirjanduse ideoloogia väljamõtlemine, Hermaküla ja Tooming viivad selle ellu. See aeg on väga teguderohke. Unt kirjutab aktiivselt, tegutseb teatris, esimesi näidendeid. Segaseks läheb kogu isiklik elu. Teist abielu lahutust elab Unt raskelt üle. 70ndate alguses eraeluline kriis, läheb Toomingate, Hermaküladega tülli ja hülgab Tartu, läheb Tallinna. Eraeluline kriis on olemas küll. 70ndad ei ole loomngukriis, vaid käivitab loomingumootori. Tallinnas tegutseb esialgu vabakutselise kirjanikuna
annaabi.ee 
