väljendusvahendeid. Teatrisse jõudsid futurism, sürrealism ja teised modernistlikud voolud, mõjukaim neist oli ekspressionism. 1950. ja 1960. aastail uuenes teater, silmapaistvamad lavastajad olid: G.Tovstonogov, J.Ljubimov, A.Efros, A.Sapiro, R.Sturua ja A.Vassiljev. Teatrikunsti edendamiseks asutati 1948. aastal Rahvusvaheline Teatriinstituut. 1956. a. hakati korraldama Rahvusteatrite festivali ning aastast 1971. tegutseb Pariisis rahvusvaheline teatrikeskus (Centre International de Recherche Theatrale). Huvitavat infot · 4.jaanuaril 1970.aastal esilinastus Oskar Lutsu "Kevade". · 13.märtsil 1946.a. mürsukastides Magdeburgis asuva sõjaväelinnaku territooriumile maetud Adolf Hitleri, Eva Brauni ning Joseph Goebbelsi ja tema naise ja laste laibad kaevati 1970.aastal välja ning põletati ja tuhk puistati laiali. · 1970. aastal ilmus Eno Raua lasteraamat "Anu ja Sipsik". · 23.märtsil 1970.a
Edaspidistest sündmustest kirjutab Siimon niimoodi: Mina sõitsin Tartu ja Tallinna, uurisin ,,Vanemuise" ja Tallinna linna teatrilava sisseseadeid, tegin plaanid olude kohaselt, kuid siiski avarama näitelava, parema sisseseadega kui ,,Vanemuises", ja kevade 1882. aastal algasin ehitama. Juulikuu alguseks 1882 oli minu teatrimaja valmis. Kutsusin ka kirikhärra maja õnnistama, kuid kirkhärra ütles: ,,Põrgu ja pagana maja ma ei õnnista." Toilast sai estofiilide kogunemiskoht ja teatrikeskus. Siin mängiti Koidula, Jakobsoni, Kunderi jt teoseid. Kui teatrimaja 1901. aastal maha põles, ehitas Siimon uue kivist teatrihoone. Niisuguseid ettevõtlikke mehi oli aga teisigi. See näitas suurt teatrivaimustust, mille kutsus esile Koidula teater. Seoses näitetruppide arvu kasvuga ning traditsiooni tekkimisega suurenes vajadus ka uute näitemängude järele. Näidendite kirjutamine ja mugandamine muutus järjest populaarsemaks
annaabi.ee 
