Dirigendina Drestenis 1842-1849 Siinses õukonna ooperiteatris õnnestus tal lavastada oma ooperid "Rienzi" ja "Lendav Hollandlane". "Rienzi" menu ületas ootused. Esialgu võeti ka "Lendav Hollandlane" soojalt vastu. Ent publiku huvi teose vastu jahenes kiiresti. Nii nagu Liszt Weimaris, nii asus ka Wagner Drestenis läbi viima ooperiteatri reforme. Helilooja ideaalid ulatusid aga liiga kõrgele üle publiku ja teatrijuhtkonna peade. Tekkisid vastuolud lauljate ja orkestriga. Algasid intriigid. Wagnerit need ei heidutanud. Ta planeeris uusi oopereid, millisteks said "Tannhäuser" (1845) ja "Lohengrin" (1848). Neist esimene tuli 1845. aastal Drestenis lavale ja sai ka edu. Paralleelselt ooperiga dirigeeris Wagner ka sümfoonilisi teoseid. Üheks tema suurimaks saavutuseks oli Beethoveni 9. sümfoonia ettekanne 1846. aastal. Teosele vaadati Saksamaal kui vana ja kurdi helilooja segasele originaalitsemisele
ilmus talt 24 kriitilist artiklit, millistest osa ilmusid Pariisi, osa Dresdeni ajalehtedes. Ta kirjutise toon oli terav ja väljakutsuv nagu alati. Dirigendina Drestenis 1842-1849 Siinses õukonna ooperiteatris õnnestus tal lavastada oma ooperid "Rienzi" ja "Lendav Hollandlane". "Rienzi" menu ületas ootused. Esialgu võeti ka "Lendav Hollandlane" soojalt vastu. Ent publiku huvi teose vastu jahenes kiiresti. Helilooja ideaalid ulatusid aga liiga kõrgele üle publiku ja teatrijuhtkonna peade. Tekkisid vastuolud lauljate ja orkestriga. Algasid intriigid. Wagnerit need ei heidutanud. Ta planeeris uusi oopereid, millisteks said "Tannhäuser" (1845) ja "Lohengrin" (1848). Neist esimene tuli 1845. aastal Drestenis lavale ja sai ka edu. Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks. Ülestõus suruti aga karmilt maha. Algasid vangistused, mahalaskmised, väljasaatmised
annaabi.ee 
