· Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1. Uurimustöö (vali 3st) (võib ka 3 teha, saab paremini eksami tehtud) -5lk - Referaat ühe kõnealusel perioodil tegutsenud näitleja kohta (valiku põhjendus, eluloo ülevaade, olulisemad rollid, näitleja omapära) - Teatriajaloolise arhiivimaterjali otsimine arhiivist, kommenteerimine ja saatesõna
Teatriajaloo allikad on a) draamatekstid lavastaja, näitleja märkmed b) lavastuse põhiinfo kavalehed, afisid, flaierid jne. c) statistika, dokumentatsioon teatrijuhi käsikirjad, müügiaruanded, kuluaruanded d) kriitika, teatriajakirjandus kriitika on subjektiivne e) fotod, heli- ja videosalvestused valikuline, sõltuvalt finantsolukorrast f) kavandid, tehniline dokumentatsioon ja säilinud esemed g) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon Teatrihistorigraafia teatriajaloo kirjutamine Teatrikriitika operatiivsem ja päevakajalisem kui teatriteadus. Aluseks teatriajaloo kirjutamisele. See on seotud eelkõige ajakirjandusega. a) Etenduse analüüs keskendutakse 1 lavastusele selle eri etendusi vaadeldes. Oluline on etendustervik kui protsess, kui mitmetest märgisüsteemidest (nt grimm, kostüüm) koosnev artefakt. Teatrietendus kui sündmus, reaalselt toimuv kunstiakt. Analüüsija tõlgendab