Vanemate pealekäimisel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Samuti õppis ta konservatooriumis laulmist ning astus korp! Revaliasse. 1920. aastal hakkas ta aga käima Paul Sepa poolt loodud Draamastuudios. Samuti omandas ta Tartu ülikoolis kehakultuuride õpetaja kutse ning see elukutse võimaldas tal enda ja oma pere ülalpidamist. Hiljem andis ta võimlemistunde ka oma kaasõpilastele Paul Sepa näitestuudios. Esimene draamastuudio lend lõpetas 1924.a kevadel. Esimeste kodumaise teatriharidusega noorte näitlejate seas olid veel ka Priit Põldroos, Rudolf Engelberg, Ly Lasner, Felix Moor, Johannes Kaljola. Lõpetajad jäid kokku ja lõid DRAAMASTUUDIO Teatri - vana DRAAAMATEATRI trupp läks P. Sepaga eesotsas Vanemuisesse. Avatükiks sai Vilde “Pisuhänd”, kus Kalmet mängis Sanderit. Palka maksti ainult neile, kes olid väga hädas. Näitlejatel puudus oma maja ning proovideks renditi 4-toaline korter, kus osad näitlejad, sh ka Leo Kalmet, elasid
(teatris Artaud, Grotowski jt) · Uute voolude jõudmine teistesse kunstiliikidesse (kirjandus, muusika, kujutav kunst) Teatriuuenduse eellugu: · VANEMUISES: A. Valton / P.-E. Rummo ,,Lugusid argielust ehk valtoniana" (1966 Hermaküla) M. Unt ,,Phaeton, Päikese poeg" (1967 Ird, assistent Unt) · NOORSOOTEATRIS: J. Anouilh ,,Antigone" (1967 Mikiver) Eeldused pöördeks: · Uus põlvkond teatriharidusega noori (NB! Nii Panso kui Irdi õpilased) · Tugeva ja uudseid väljendusvahendeid kasutava noorte kirjanike põlvkonna olemasolu (M. Unt, P.-E. Rummo, A. Valton), kellest mitmed olid teatriga seotud ja/või kirjutasid teatrile · Ühisedid väärtushinnanguid ja sarnaseid või haakuvaid ideid kandva mõttekaaslaste grupi koondumine · Soov otsida uut, teha teatrit senisest erinevalt. Eesti teatriuuenduse algus:
annaabi.ee 
