aastatega 1600-1750. Sel ajal hakati avalikult kontserte andma, varasemate õukondade asemel. Tekkisid uued muusikazanrid, algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik. Tekkis monoodia stiil- ühehäälne meloodia. Täpsemalt saatega mondooia. Kontsertstiil, mis sai ajapikku professionaalsete muusikute põhitööks. Tol perioodil peaks eristama vähemalt kolme erinevat stiili: vana esk kiriklik stiil, kammerstiil ja teatriaalne stiil. 1600.aasta paiku toimus ooperizanri sünd, mis mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks. Esimene suur ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi. Barokiajastu kaks tähtsamat heliloojat, kes olid teineteise täielikud vastased: Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Hämdel. Bach oli paikne ega reisinud, loomingus oli tal palju kirikumuusikat. Händel seevastu reisis pidevalt ja palju, esines
,,Detsember" (1971) 2. tulemine, mingil määral ka 3. tulemine. Esimene päris suuretiraaziline luulekogu, mis Jüri Üdi fenomeni laiemale kandepinnale viib. Eripärane luuletehnika, mille kujundas varakult: lõpmatu eneseeituse seeria, kuhu tuuakse sisse uut. Pinge vormi ja sisu vahel. Terve rida poeetilisi võtteid. Jüri Üdilik siire ja ka ellips tekitab pause tekstis. Üdi tekst on lorilaulu moodi. Teatriaalne luule. Tema tekste saab esitada, kõlavad. Absurdne. Analoogi on raske tuua. Kui varem oli rangesse vormi segane sisu surutud, siis hiljem tuleb juurde vabavärss, silbilisrõhuline luule, kaotab riimi ära. Sisuline rangus lisandub, siis vormiline vabadus suureneb. Sisuline rangus tähendab selgemat eetilist hoiakut. Müstiline otsing lisandub 1980ndatel varjatud religioosne kiht. Luges erinevaid tekste. Kristlus mängib taustal jne
annaabi.ee 
