traditsioonilisest luulevormist, vastandub romantismi õhkavale loomule, ületab realismi üheplaanilisust, Eksperimenteerib nii vormi kui väljendusviisiga. 9. Süvapsühholoogiline romaan, filosoofilis-intellektuaalne romaan, absurdi romaan, sürrealistlik romaan, maagilis-realistlik romaan. 10. Albert Camus, Franz Kafka, Hermann Hesse, Mihhail Bulgakov Draama 19. saj. lõpul / 20. saj. esimesel poolel. Postmodernism. 1. Draamakirjandus muutus teatraalsemaks ja filosoofilisemaks. Tugeva impulsi andsid draamakirjandusele esimese maailmasõja eel ja ajal tekkinud kunstivoolud: futurism, dadaism, sürrealism jne. 2. Luigi Pirandello. Kirjutas palju futuristlikke näidendeid. 3. Tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates
Tõusu aeg jäi kuhugi sajandi algusesse. Hoffmann ilmub kirjandusareenile kriisi ajal 38 aastasena. Peetakse hilisromantikuks, ealiselt sama vana ,,Jeena" romantikutega. Hiline kirjandusse ilmumine hoidis teda kiire läbipõlemise eest. Enne kirjandusse tulekut oli ta tegutsenud muusikuna, tegeles heliloominguga, pidas seda oma kutsumuseks. On kirjutanud aind ühe näidendi, mis on segane ja pealegi lõpetamata, ,,Printsess Blandhina". Ometi teda peetakse üheks kõige teatraalsemaks autoriks. Tema saigi teatud määral lavastajateatri eelkäijaks, lavastajateatri idee programmeerijaks. Tema mõju Meierholdile võttis pseudonüümi Hoffmani teosest. Draama zanr kui enda väljendamine laval. Teater ei ilmutanud erilist huvi romantikute vastu, nende tegevus jääb üleni kirjanduse piiridesse, draama vormi kasutasid kui ühte väljendusvahendit. Sama kehtib ka Hoffmani kohta, novelli vormi kasutab