tekstide kõrvutamine autori biograafiaga ning mäng tema subjektiivsete tundepuhangute ja pihtimuste potentsiaalse reaalsusega. Kirjandusloolasele läheb vaja autori loodavat legendi oma elust, mis on ainsana kirjandusfakt, mitte uurimistoimikut. Dokumentaalne biograafia peaks jääma nende meelest kultuuriloo valda, ning kirjanduse ja selle ajaloo seisukohalt on nad üksnes väline, ehkki tarvilik, teatmeline abimaterjal. 5. Kirjandusteos kui uurimisobjekt: kuidas läheneb sellele positivist, uuskriitik, marksist, hermeneutik? Millist lähenemisviisi teie pooldate? Positivist kui biograafilise suuna esindaja hakkab teost uurima lähtudes autorist. Selleks, et mõista seda, mida teos tegelikult öelda tahab, tuleb pöörduda autori juurde, analüüsida tema rassi, keskkonda, milles ta kirjutas, tema haridust ja elukäiku. Teos peegeldab kirjaniku elu, loomingu selgitamine eluloo kaudu ja vastupidi
on kaitsta mustuse eest ja hoida blokki koos), raamatukaas. Köide võib olla pehme või kõva. Kattematerjaliks võib kasutada paberit, riiet, ledriini (kunstnahk), ehtset nahka ning plastikut. Lehed liimitakse, traaditakse või õmmeldakse (parim) kokku. Siseelemendid on: · Tekst sõltuvalt otstarbest põhitekst, täiendav tekst (eessõna, sissejuh, kommentaarid, lisad, järelsõnad, pühendus jne) ja teatmeline tekst (sisukord, registrid, viited, annotatsioonid, ilmumisandmed, illustratsioonide nimetused jm). Tekst paikneb küljenditel, küljendi formaati ümbritsevad veerised kõige kitsam on siseveeris, siis ülaveeris, eesveeris ja kõige laiem on allveeris. · Trükikirja suurus Varem kasutati Dido punkte (0,376 mm), kuid tänapäeva arvutiprogrammides kasutatakse nüüd Pica punkte (0,351 mm).
annaabi.ee 
