vähemalt ühe käe puutega ning järjekordse lõigu alguses peab keha olema asendis, mis vastab selles lõigus kasutatava ujumisviisi reegleile. Teateujumisi korraldatakse nüüdisajal kahesuguseid. Vabas teateujumises võib iga ujuja ise valida stiili nagu individuaalses vabaujumiseski, aga kombineeritud teateujumises on esimene selili-, teine rinnuli-, kolmas liblik- ja neljasvabaujumisetapp. Teatevahetuseks loetakse hetke, kui eelmise etapi lõpetanu puudutab ujula seina. Kui järgmisele etapile mineja lahkub stardipukilt varem, siis loetakse ta valelähte sooritanuks ja teatevõistkond eemaldatakse. Ainult sel juhul jääb võistkond eemaldamata, kui enneaegselt vette hüpanu ujub ujula seinani tagasi ja puudutab seda enne etapile minekut (suurvõistluste praktikas sellekohane pretsedent puudub).
stardiseinalt ära tõugates (EE, 1998). 5 Joonis 1. Ujumisstiilid (a krool, b rinnuliujumine, c seliliujumine, d liblikujumine) Kompleksujumises vahetatakse ujumisviisi iga neljandikdistantsi järel (järjekord: liblika-, selili-, rinnuli- ja vabaujumine). Kombineeritud teateujumises ujutakse igal etapil eri ujumisviisi (järjekord: selili-, rinnuli-, liblika- ja vabaujumine). Teatevahetuseks loetakse hetke, mil eelmise etapi lõpetanu puudutab raja otsas seina. Ujumisrekordeid registreeritakse eraldi 25 ja 50 m pikkustel radadel. Võisteldakse ka pikamaaujumises ehk avaveeujumises. Ujumisspordi eriliik on kujundujumine (EE, 1998). 1.3 Ajalugu Esimesed kirjalikud teated ujumise kohta pärinevad Egiptusest Keskmise riigi ajastust. 1515. aastal korraldati Veneetsias koos sõudevõislusega ka võiduujumine. Sportlik ujumine sai alguse Suurbritanniast
annaabi.ee 
