Peamiselt iseseisvas väitlauses. Kui alus pole lause algul, siis V2 eriti * "raske" aluse korral: Homme ootab kogu meie perekond sinu helistamist (vrd. Homme ootavad nad / nad ootavad sinu helistamist) * viisimäärus 1. kohal (Kiiresti läksid poisid välja) * kõrvallause, eriti otsekõne 1. kohal (Kui saabub kevad, paraneb tuju. "Kuhu minek?" küsis tema.) * kui, nagu, otsekui, justkui 1. kohal (Tundus, nagu tuleks keegi) Verb kaldub olema lause lõpus: teatestruktuuris kaalukana, eriti eitav (Mannaputru mina ei söö. Kõik meie vaenlased just seda ootavadki.) modaalpartikliga algavas lauses (Küllap ta selle töö ära teeb, Vaevalt me homme kohtume, Kahjuks ma sinna ei lähe.) küsilauses (Kuhu sa eile kadusid? Kas sa homme sõitma tuled?) mõningais kõrvallauseis: Ma tean, kuhu ta eile kadus, Lind värises, kui ma ta pihku võtsin. 1
mõiste koht mõistesüsteemis, aga mõiste võib kuuluda mitmesse omavahel põrkuvasse mõistesüsteemi. Sel juhul on terminil igas süsteemis erinev tähendus. Mõni neist süsteemidest võib olla standarditud. 62 Terminoloogia • Terminit ei saa kirjeldada ainult sõnaliigi, eriala, definitsiooni ja ühe või mitme keele ekvivalentide abil, vaid tuleb arvestada ka tema käitumist süntaksi- ja teatestruktuuris, sh kinnisühendeid ja fraseologisme. • Sünonüümia on oskuskeeles loomulik, kuid mida spetsialiseeri- tum on tekst, seda suurem on süstemaatilisus ja seda vähem nimetused varieeruvad. • TCT metodoloogia põhiidee on meetodi adekvaatsus eesmärgi suhtes. Lähenemine võib olla onomasioloogiline või semasioloo- giline, aluseks võib võtta tekstikorpuse või mõistete andmebaasi,
annaabi.ee 
