riigiorgani üksikaktis juriidiline kvalifikatsioon; 4. juriidilise vastutuse täitmiselepööramine. Õigusrikkumine on juriidilline fakt, mis koosneb reast elementidest (tunnustest), mille kogumit nimetatakse õigusrikkumise koosseisuks. Õigusrikkumise koosseis on üksnes konkreetses teos. Ja seega tuleb õigusrikkumise koosseisu all mõelda just konkreetse teo vastavust kõigile neile tunnustele, mis on iseloomulikud konkreetses õigusnormis sätestatud teatavaliigilisele õigusrikkumisele. Õigusrikkumiseelemendid Õigusrikkumise elementideks on: 1) õiguserikkumise objekt; -see on ese, toiming, käitumine, käitumisresultaat, millele on õigusvastane käitumine suunatud. 35 Kui objektil ei ole juriidilist tähendust, siis ei saa olla ka õiguserikkumist; 2) Õiguserikkumise subjekt, s.o. õiguserikkumise toimepannud isik, seejuures üksnes teovõimeline subjekt
4) juriidilise vastutuse täitmisele pööramine. Õiguserikkumine kui õigusvastane tegu on juriidiline fakt, mis koosneb reast elementidest (tunnustest), mille kogumit nimetatakse õiquserikkumise koosseisuks. Sõna täpses mõttes on õiquserikkumise koosseis üksnes konkreetses teos. Seega tuleb õiguserikkumise koosseisu all mõelda just konkreetse teo vastavust kõigile neile tunnustele, mis seaduse alusel on iseloomulikud konkreetses õiqusnormis sätestatud teatavaliigilisele õiquserikkumisele. P.4. Õiguserikkumise elemendid Õiguserikkumise elementideks on: 1) õiguserikkumise objekt, so ese, toiming, käitumine, käitumise resultaat jne, millele on õigusvastane käitumine suunatud. Teisisõnu - objekt on õiguskorraga kaitstav ühiskondlik suhe, mida õiguserikkuja ründab. Kui objekt ei oma juriidilist tähendust (määratletust), siis ei saa olla ka õiguserikkumist (on nimetatud ka kõlbmatu objekt). Kriminaalõiguses eristatakse