Aja olemasolu on tingitud liikumisest ja hing etendab siin üksnes ajanähtuse tunnetaja osa ja seostub temaga just seetõttu. 2. Füüsikaline maailmaseletus. Oma "Füüsika" teise raamatu alguses jagab Aristoteles kõik esemed kahte pearühma: 1) asjad või esemed ("loomulikud"), mis looduse poolest olelevad; 2) inimliku töö ja oskusega loodud kunstproduktid. Ainult esimese rühma asjad omavad liikuvust. Aristoteles näeb kogu füüsilist olemist kantuna teatavaist ürgainetest või elementidest. Need on: tuli, õhk, maa ja vesi. Kõik, mis maailmas toimub, on nimetatud nelja põhielemendi liikumise sünnitisteks. Igale elemendile vastab ainult temale omane liikumise vorm. Liikumis vorme on põhiliselt kaks: ringliikumine ja sirgjooneline liikumine. "Loomulikele" elementidele on iseloomulik sirgjooneline liikumine, üles- või allapoole. Viimase asjaolu seostab Aristoteles elementide raskuse ja kergusega. Nähes elementide absoluutseid omadusi: tuli on
on nad alles seal..." Direktori jutu katkestas Slopasev, kes ilmus oma toa ukse vahele -- nägu pesemata, juuksed sasis, püksid rebadel, kandmed peaaegu maani ripakil, pintsak palja särgi peal, krae üleval, et katta paljast kaela ja karvast rinda. ,,Härra Maurus, vabandage mind," ütles ta käriseva häälega. ,,Julgen neglizees, sest kuulsin teie häält ja tahtsin paar sõna nelja silma all rääkida, et hoiduda teatavaist eksiarvamustest." ,,Härra Slopasev," vastas direktor külmalt ja vormiliselt, ,,minul ei ole saladusi, kui teil ei ole. Mina ajan oma asju avalikult. Palun siinsamas, kui soovite." ,,Hea küll siis," vastas Slopasev. ,,Te muidugi teate, millest ma tahan rääkida -- neist kujudest, mida enam ei ole seal kapi otsas." Direktor ainult kummardus aupaklikult. ,,See on minu töö," ütles Slopasev, ,,ja palun selles aru nõuda ainult minult."