järkjärguline asendamine nakkusvabade loomadega, mass-vaktsineerimine 26. Infektsioonhaiguste ennetamise ja tõrje riikliku strateegia komponendid 1.Loomataudide seire 2.Veterinaarsed registrid 3.Teavitamine 4.Veterinaarne serfitseerimine 5.Taudikahjude õiglane hüvitamine Riiklik nakkushaiguste tõrje strateegia Haiguste kategoriseerimine Teatamiskohustuslikud eriti ohtlikud loomataudid Teatamiskohustuslikud ohtlikud loomataudid Liikmesriigi valikul tõrjutavad loomataudid Zoonoosid 27. Olulisemad infektsioonhaigused veistel (ülevaade) Eriti ohtlikud taudid: suu-ja sõrataud, sinikeel. Infektsioonid, mille tõrje on riigi poolt reguleeritud: hullu lehma tõbi, brutselloos, tuberkuloos, veiste
VHSi ravi ei tunta. Soovitatakse kasutada antibiootikume (oksütetratsük liin) ja antiseptikume (metüleensinine), mis küll ei hävita viirust, kuid kergendavad haiguse kulgu ja hoiavad ära sekundaarse nakatumise. On leitud ka, et vee pH tõstmisel üle 8,0 väheneb kalade suremus märgatavalt, mistõttu tiikidesse (basseini desse) soovitatakse manustada kustutamata lupja (100150 kg/ha). Teised teatamiskohustuslikud ja regristreerimiskohustuslikud kalataudid. I.Teatamiskohustuslikud loomataudid, sealhulgas zoonossed haigusetekitajad 1. Eriti ohtlikud loomataudid. Selles osas kalade haigusi ei ole. 2. Ohtlikud loomataudid Kalataudid 1) Viiruslik hemorraagiline septitseemia 2) kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos 3) karpkala kevadvireemia 4) lõhilaste infektsioosne aneemia 1. Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN)
annaabi.ee 
