(53%); järgnesid Leedu (43%) ja Läti (38%). Elutingimuste uuring näitab Balti riikide vahel oluliselt väiksemaid erinevusi kui ilmneb politseistatistikast. Politsei poolt registreeriti 1999. aastal 100 000 elaniku kohta Eestis 357, Leedus 208 ja Lätis 180 kuritegu. Peamisteks suurte riikidevaheliste erinevuste põhjusteks politseistatistika puhul võib pidada erinevusi seadusandluses ja kuritegude registreerimise praktikas; samuti kuritegudest politseile teatamises mitte sedavõrd suuri erinevusi kuritegevuse tegelikus tasemes. Hoolimata asjaolust, et elutingimuste uuring kajastab vaid osa kuriteoliikidest, võib antud uuringu tulemusi riikidevaheliseks võrdluseks pidada siiski märksa sobivamaks politseistatistikast. 5 4.Kuritegevus Eestis Koit Pikaro on kirjutanud artiklis ,,Hiiliv kuritegevus meie ümber", et juba
isikud analoogiliselt aktsiaseltsiga nõuda sihtasutuses erikontrolli läbiviimist. Mittetulundusühingu lõpetamise alused on sarnased teiste juriidiliste isikutega, iseäranis võivad selle igal ajal otsustada mittetulundusühingu liikmed, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul (volinike koosolekul) osalenud liikmetest. Likvideerimise menetlus on samuti sarnane teiste juriidiliste isikutega, seisnedes likvideerijate määramises, likvideerimisest võlausaldajatele teatamises, vara rahastamises, võlausaldajate nõuete täitmises, järelejäänud vara jaotamises ja mittetulundusühingu registrist kustutamises. Põhimõtteliselt võib mittetulundusühingu põhikirjas vara jaotuseks õigustatud isikute ringi täpselt kindlaks määrata või anda vara jaotuse küsimuse otsustamine üldkoosolekule (volinike koosolekul) ning seaduse § 7 lg 1 p 9 kohustab sellist regulatsiooni ka põhikirjas andma. Kui sellist regulatsiooni mingil põhjusel põhikirjas
annaabi.ee 
