18)Miks raudteede ehitamine oli tähtis? See andis tõuke vabrikute ja tehaste avamiseks, Väikelinnade elu paranes, kiiremini saadi Tartust- Tallinnasse. 19)Miks sai võimalikuks erakondade kujunemine? Millised erakonnad tekivad (juhid, väljaantav ajaleht, nõudmised)? Sellepärast, et ajalehtede juurde tekkisid omad pooldajad, kes olid samadel arvamustel ja nii tulidki erakondade alged. Ühel poole Jaan Tõnisson Postimehega ja teisel poole Konstantin Päts Teatajaga. Tõnisson nõudis emakeelset kooliharidust aga Päts paremat majanduslikku olukorda. 20)Võrrelge K.Pätsi ja J.Tõnissoni vaateid( põhinõue, suhtumine suurde poliitikasse, toetajaskond, saavutused)? Põhinõue: Tõnisson emakeelne kooliharidus, Päts majandusliku olukorra parandamine. Suhutmine: puudub Toetajaskond:Päts- õpilased, haritlased, jõukas linnarahvas, Tõnisson- mõttekaaslased, jõukad haritlased, talupojad Saavutused:Võeti üle Tallinna linnvõim Pätsi poolt ja Tõnisson
R.Jakobsoni "Sakalaga". Päts poliitikas Eesti poliitiline areng 19.-20.sajandivahetusel oli märgatav. Kujunesid isegi erinevad poliitilised suunad. Tekkisid kolm suunda: mõõdukas suund, mille etteotsa oli saanud Jaan Tõnisson. Teiseks oli Revolutsiooniline suund, kuhu kuulusid sotsiaaldemokraadid, eesotsas Peeter Speek. Kolmandaks suunaks olid Tallinna radikaalid. See oli kõige julgem suund. Selle suuna eesotsas oli Konstantin Päts, koos oma "Teatajaga". Sinna kuulusid advokaatidest veel Jaan Teemant, Jaan Poska ja kirjanikest A.H.Tammsaare ning Eduard Vilde. Igal suunal olid väljakujunenud omad vaated. Radikaalidel olid nendeks rahvuslikud vaated, majanduslikud ning poliitilised vaated. Eesmärgiks oli veel klassivõitluse tunnistamine. Kuid mitte kõikidel suunadel ei olnud eirnevad vaated, leidus ka sarnasusi. Näiteks ka mõõdukatel oli tähtsaks saanud rahvuslikud vaated. Päts 1905.aasta revolutsiooni ajal Juba 1902
põhipalgale ka vanadustasu. Arstiabi andmise kord Riigi Teatajates avaldatud seaduste ja määruste põhjal said politseiametnikud ja nende perekonnaliikmed arstiabi, arstimisabinõud ja vahendid tasuta. Riigi Teatajas nr 75 1930 avaldatud määruse põhjal muudeti arstiabi andmise korda. Ametnikel tuli arstirohtude, sidumisabinõude ja muude arstimisvahendite eest tasuda 20% arvest. Teine osa jäi riigi kanda. 1931.aasta Riigi Teatajaga nr 29 tehti uus kitsendus arstiabi saamise kohta, mis liigitas alates 20.aprillist 1931 ametnikud teenistustasu järgi 3 jaotusesse: 1. palgaga kuni 80 kr; 2. palgaga üle 80 krooni kuni 140 krooni; 3. palgaga üle 140 krooni. Arstiabi tarvitaja kanda jäi ambulatoorse ravi või raviasutuses ravimise korral: Teenistustasu kuni Teenistustasu üle Teenistustasu 80 krooni kuus 80 krooni kuni üle 140 krooni kuus
annaabi.ee 
