10 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe on tsiviilõiguslik suhe, milles ühel isikul on õigus nõuda teiselt isikult mingi teo teaostamist või vastupidi, mingist teost hoidumist. Võlasuhtes on suhte subjektid üheaegselt kindlaks määratud ning nende subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on suunatud mingile konkreetsele objektile, nagu asjad, asjaõigus, raha, teenused jms. TSÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Võlasuhe võib tekkida: lepingust;
Tsiviilõigusliku suhte subjektide õigusi sätestab võlaõigus, mis on tsiviilõiguse üks instituute. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe on tsiviilõiguslik suhe, milles ühel isikul on õigus nõuda teiselt isikult mingi teo teaostamist või vastupidi, mingist teost hoidumist. Võlasuhtes on suhte subjektid üheaegselt kindlaks määratud (nn relatiivne õigussuhe erinevalt absoluutsest, nagu nt omandisuhe, kus on määratud vaid suhte üks pool) ning nende subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on suunatud mingile konkreetsele objektile, nagu asjad, asjaõigus, raha, teenused jms. TSÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused