Uus riik ( u.1550-1075 eKr.)- Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Kaarikuvägi kogus jõudu; Egiptuse kuningad alistasid Palestiina ja Süüria.Valitseja kõrvale tekkis preesterkond. Tekkis kuningatest mitte sõltuv preestrite riik.Hilis-Egiptuse perioood ( u.1075-525 eKr.)- Egiptuses võimutsesid võõra maised valitsejad, kuid sellest hoolimata kujunes elu endiste tavade järgi. Egiptuse ühiskond Kõik pidi toimuma vaarao määramisel.Võimu teaostamiseks vajas ta suurt ja võimukat ametnikkonda. Vaarao oli ka riigi kõrgeim preester, kuid plaanide elluviimiseks määras ta preestrid(nende püha paigad olid templid).Enamik egiptlasi olid talupojad-nad harisid vaarao maad. Kogu saak tuli anda riigi salvedesse.Talupojad olid templite ja püramiidide rajajad. Kõik käsitöölised(müürsepad,pottsepad jne.) allusid riigivõimu karmile kontrollile. Egiptse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad- noorte hulgast valiti välja
nende aastate muudetud. Eestlased on enamiku oma ajaloost saanud hakkama riigita ja põhiseaduseta. Et taas leida tasakaalu riigi ja üksikisiku vahel, siis võttis Eesti rahvas 28. juunil 1992 rahvahääletusel vastu praeguse põhiseaduse, mille kohaselt kõrgeima võimu kandja Eestis on rahvas. Eesti kuulub nende väheste riikide hulka, kes juba 1920. aasta põhiseaduses pühendas rahvale iseseisva peatüki. 1992. aasta põhiseadusega on jäetud rahvale oma kõrgeima võimu teaostamiseks Riigikogu valimised ja rahvahääletused. 1992. aasta põhiseadusest on Eesti esindusdemokraatia, mis on meie kiiresti muutuvas ja arenevas ühiskonnas vältimatu. Põhiseadus on õigusreformide alusakt. Kui enne sai inimene oma vabadused ja õigused riigilt, siis nüüdsest on igal inimesel põhiõigused ja vabadused, mida riik saab ainult põhiseaduse alusel seadustega piirata. Eestis peavad olema kõik seadused kooskõlas