“Othello”Teose analüüs Teose autor on kirjutanud selle teaose, et näidata rahvale, et mõni inimene on väga julm ja teeb kõike, et saada oma tahtmist. Teoses tuleb välja, et Jago üritab alatute võtetega saada karjääri redelil ülesse poole ja ta üritab seda teha iga hinnaga. Kindlasti oli tähtis ka raamatu kirjutamisel rassismi teema kuna Othello tegelane oli maur. On probleemid, mis on Jago poolt välja mõeldud ja Othellole ette söödetud. Lahendatakse põhiliselt armu probleeme, Jago mõtleb välja afääre, mida pole olnud ja
Raasa=Raaga Taala on kindel rütmimudel Beatlid kasutasid esimesena neid elemente. Kuidas teose loomine toimub? Koos musitseerib trio (kolmik) raagatihe seos dzässiga, osaleb solist (looja, autor), keelpillimängija (burdoonkeelpill tampura), löökpillimängija. Igal oma positsioon. Oluline dünaamiline skaala: Sissejuhatus (solist, keelpillimängija) vaikne ja aeglane Peaosa (solist, keelpillimängija, löökpillimängija paneb teaose meetrumi e.taktimõõdu paika) tempo kiireneb ning on dünaamiline tõus Impro - teos lõpeb järsult Kestus 5 min-paar tundi Igal teos erinev, uus teos, kuna impro raaga valitakse rangelt Pillid: Põnevad, huvitavad Palju löökpille ja värvipille, kulinaid seotud tantsu- ja teatrietendustega Keelpillid: suurus, kuju erinev NB! Oluline keeled 1)Põhikeeled 2)Põhikeelte all resonaatorkeeled 3)Burdoonkeeled
etüüdid" , ,,Rännuaastad" Umbes 400 klaveritranskriptsiooni (tuntuim ,,Fantastilisest sümfooniast") jm. Sümfoonilisse muusikasse tõi Liszt uue zanri üheosaline sümfooniline poeem. Johannes Brahms : (1833-1897) Koolis sai noor Brahms kaasa huvi ajaloo, kujutava kunsti ja kirjanduse vastu, ta omandas väga hea klaverimänguoskuse ning põhiteadmised teooriast ja kompositsioonist. 16 aastaselt debüteeris Brahms pianistina ning esitas ka ühe oma loomingulise teaose. 19 aastaselt läks Brahms klaverisatjana kontserdile mööda Saksamaad, kus ta tutvusLiszt, Berilozi, Robert ja Clara Schumanniga. 1856-1862 elas ja töötas Brahms Hamburgis, kus uuris ja toimetas trükki vanade meistrite töid, tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. Alates 1862. Aastast kuni elu lõpuni oli Brahms seotud Viiniga, siin lahenesid ka teda pidevalt jälitanud majanduslikud probleemid, ta võitis ruttu tuntuse, luues ühe meistriteose teise järel.
teaoreetilisi vaateid, Gottschedi mõju vastu. Veendunud, et Gottscehd üritab prantsuspärasust tuua (selline vastuolu ka näiteks Skandinaavias). Lessing peab oluliseks Shakespeare'i ja üldse inglise kirjandust. Muretseb saksa rahvuse saatuse pärast, valgustuslik mure ja kaasaaegsed probeemid. Kirjutas ka kunstikriitikat. Võrdleb kirjandust kujutava kunstiga. Luule peab olema individuaalne ja dünaamiline, kritiseerib Miltonit, kuna too teeb oma teaose kangelaseks Saatana ja leiab, et Miltonil Jumal ei ole nii ere ja väljendusrikas, kui Saatan. Esteetika seotud teatriga, 1767 võttis osa Hamburgi rahvusteatri loomisest, prantsuse mõjude vastu. Võitluses klassitsimis vastu võib näha ka võitlust feodaalse korra vastu. Õukond ei ole koht, kus luuletaja võiks tundma õppida loodust. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) ,,Antiikkunsti ajalugu", võitleb saksa kultuuri eest, võimas humanitaar
annaabi.ee 
