loomisega– „Kes ma olen, millised on minu oskused ja anded? Milline ma olen– kas soovitud, armastatud, vajatud või vastupidi?“ Suhete põhjal vanematega, mõjutatatuna vanemate käitumisest, hoiakust ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima mingisugune suhe enese isikusse. Loomulikult ei oska pisipõnn veel selgelt sõnadesse panna, kui madal või kõrge enesehinnang tal on või ei ole. Enese selgem teadvutamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud– teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenesega algavad intensiivselt enamasti puberteedieas. See aga ei tähenda veel, et nooremaealiste elu on üks muutumatu kulgemine. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-, 7-, 10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetapu kaudu (6). Vanematepoolse käitumise ja suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised
Ütlemata jätmine, teatav elliptilisus on omane. Äkiline kontrast, mis on Kangrole oluline. 24. Mida on eesti uuemas urbanistlikus luules peetud ,,tõeliseks eluks" ja kuidas seda kujutatakse (fs'i ja/või Jürgen Rooste jt loomingu näitel)? Selle sajandi alguses, fs'i luulekogu (2004) tollal algatas laine. Ei saa öelda, et kirjanikud hakkavad fs'i moodi kirjutama. Jürgen Rooste ja fs on kaks juhtautorit, mõlemal sotsiaalne vaatenurk. Vaatenurga teadvutamine muutus 2004-2005 eriti tähtsaks. Fs ja Rooste kaks meesautorit kujundavad nullindatel välja kaks paralleelselt sotsiaalse kallakuga luulelaadi. fs (François Serpent; Indrek Mesikepp) kogu ,,2004" kõige rohkem tõlgitud, sest tahetakse eesti elu peegeldust selles ajas (Eesti luulet ja maailma), mida see raamat pakuks. Hakkab kasutama proosalähedast vabavärssi, kuigi see piir ei lähe segi. Seda tüüpi värssi on lihtsam töödelda (tõlkida)