teeme midagi muud praktiliselt nende tegevuste üle mõtlemata ning samal ajal enamsati hoopis teistest asjadest mõeldes. Töötav mälu koormust vähendab ka baasoskuste treenimine automaatsuseni. 1.3 Lühiajaline mälu kui vahendaja Kui võib-olla vähem märgatavaks jäi lühiajalise ja töötava mälu talituse kirjeldamisel nende protsesside teine olulisem funktsioon. Nimelt toimub informatsiooni töötlemisel ka intensiivne vastasuunaline protsess, kus lühiajalises mälus teadvustavat ja töödeldavat informatsiooni võrreldakse pikaajalises mälus juba säilitavate mudelite ja kogemustega tajutavast ning analüüsitakse. Et õppimine toimuks, st et meie teadvuses leiaksid aset suhteliselt püsivad muutused, on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul. Ainult nii saavad meie ajukoes toimuda vajalikud neurokeemilised muutused. Lühiajalise mälu talitus põhineb närviimpulsside liikumisel. 2. PIKAJALINE MÄLU JA SELLE TALITUS
areng seab piirid lingvistilisele arengule. Teatud keelestruktuuride kasutamine eeldab vastavate kognitiivsete võimete olemasolu. Võgotski (sotsiaalse interaktsiooni teooria) rõhutab seda, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes ja selleks, et teistega suhelda. Olulised on vanemad. 33. Mis on treening ja mis on harjutamine? Treening on toimingute lihtne kordamine. Harjutamine sisaldab endas treeningut, st kordamist. Harjutamist määratletakse kui tegevuse tulemust teadvustavat kordamist. Lapsele muutub jõukohaseks nn tagasivaatav mõtestamine.