katusekividena ja fassaadivärvidena, kus kasutatakse täpsemalt rootsipunast. Siseruumides kasutamisel tuleb punasega ettevaatlikum olla, kuna suurtel pindadel mõjub ta hõõguvalt soojana, isegi põletavana. Laevärvina kasutatuna on punane raske ja lage allapoole toov, samas ka pilku allapoole juhtiv. Intensiivset punane seinavärvina kasutatuna mõjub lausa agressiivsena. Põrandal mõjub punane värvus end esiletoovana ja teadvustavana. Punased detalilid ja väikesed esemed paistavad hästi silma. Punane signaalvärvina viitab hädaohule. Punane tõmbab endale ka hästi tähelepanu ja seetõttu kasutatakse seda palju liikluses, eriti keelavatel ja hoiatavatel liiklusmärkidel. Näiteks tuletõrjes värvitakse punaseks kustutusseadmed ja tagavaraväljapääsud. Psühholoogiliselt tekitab punane erutust, mis võib väljenduda mitmeti kas
Kuigi füüsikud on katsete tegemistega äärmiselt ettevaatlikud, on 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul radioaktiivsed nähtused avastanud ning nende uurimisega tegelenud abielupaar Pierre ja Marie Curie ideaalne näide teadustööst, mille nimel tihti endalegi teadmata ohverdatakse oma tervis. Nimelt suri Marie Curie kiirituse tõttu, millega ta laboris pidevalt radioaktiivsete ainetega töötades kokku oli puutunud. Endale ohtu täielikult mitte teadvustavana kasutati tuumareaktsioonidel põhinevaid pomme ka Teise maailmasõja lõpuaastal. Siia sobib näide kahe Jaapani linna Hiroshima ja Nagasaki pommitamisest - see tingis lugematute tsiviilisikute surma ja põlvkondi ketvad muutused nii moraalses kui ka füüsilises mõttes. Tsernobõli tuumajaam, kus 1984. aastal plahvatas 4. energiaploki reaktor, oli mõeldud elektrienergia tootmiseks rahvale. Siit ilmneb ka üks füüsikast tulenev võimalus aidata
FILOSOOFIA KORDAMISKÜSIMUSED • Subjekt – üldkeeles mingi tegevuse kandja, kuid filosoofias vastandub subjekt objektile. Tänapäeva filosoofias tähendab subjekt tavaliselt inimest, kes objekte tunnetab. Tänapäeval peetakse filosoofias subjekti all silmas eelkõige inimest, kes on teadvustavana ja tõlgendavana asetatud vastu maailmale kui objektile. Subjekti all tuleb seega pidada silmas vaimset või mõistuslikku alust, mis peab määrama enda jaoks reeglid, mis lubavad sellel maailma kui objektiga kooskõlaliselt suhestuda. Ajalooliselt seostatakse subjekti sellise tähenduse esilekerkimist uusajafilosoofiaga, eelkõige René Descartes´i mõtlemisega, mis põhjendab uusaegse subjektifilosoofia lähtuvalt endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen
annaabi.ee 
