retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks, mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon- protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks.). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis ajju, kus sellest saab teadvustatavaks infoks meie jaoks. 8. Mis on eristuslävi? Minimaalne muutus kahe stiimuli vahel, mida inimene on võimeline eristama. 9. Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve? Selleks on test, mille tegemine kujutab endast heli kuulamist ja seda alljärgnevalt: 1. Heli esitus toimub valjemast vaiksemaks, kuni heli enam ei kuulda 2. Esitused on järjestatud, madalamast helist kõrgemale, määratud vahemike kaupa 3
Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde (psüühiliste) tekitamisele, peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Seega siis tuleks tuvastada, et tegemist on avaliku kohaga (park), avaliku korra rikkumisega (pargis karjumine ei käi heade kommete ega üldiste käitumisreeglite alla), rikkumine ise (karjumine, vägivald sõnalises vormis, tapmisega ähvardamine), kõrvaliste (kolmandate) isikute häirimine. Teadvustatavaks kahjuks võib lugeda kaasuse pinnalt tapmisega ähvardamist matuseraha kogumisele viitamine on selge väljendus isikult elu võtmisele. Alust kartuseks, et B viib ähvarduse täide, D-l oli, sest kuigi ta ei olnud A surma põhjuses süüdi, oli konflikti tagajärjeks A surm. B seisukohast ei ole tähtsust, et D käitus õiguspäraselt. Ise õigusvastaselt käituvate isikute kättemaksu ei saa üldiselt alahinnata, sest nende käitumine ja arusaamine