Melanhoolik - kurvameelsusse kalduv, pelglik inimene. 5. Psüühilised kaitsemehhanismid: Repressioon (väljatõrjumine) tugevad ängi tekitavad motiivid tõrjutakse sügavale teadvustamatusesse, kus nad ei häiri teadvust. See mehhanism on üks kesksemaid psühhoanalüüsi teoorias. Väljatõrjutud motiivid võivad avalduda unenägudes, kõnevääratustes vm kujul, kuid neid pole võimalik tavalisel viisil teadvustada. Nad näivad olevat unustatud, kuid püsivad teadvustamatuses ning võivad ootamatult esile kerkida hoopis teistel asjaoludel. Projektsioon probleemides või õnnetustes süüdistatakse kedagi teist. Näiteks võidakse öelda: "Kurat sundis mind seda tegema." Ratsionaliseerimine ebasobivate põhjuste asemele tuuakse sobivamad. Näiteks läbikukkumist eksamil põhjendatakse väsimuse, aga mitte laiskusega, kuna laiskus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav põhjus. Samastumine - soov olla kellegi teisega samasugune/sarnane.
järgnevalt: nad tulid iseenese juurde, nad suutsid endid aktsepteerida, nad suutsid iseendaga ära leppida ja seega said nad lepituse ka vastakate olukordade ning sündmustega. See on peaaegu sama, mida tavatseti väljendada öeldes: ,,Ta on Jumalaga rahu teinud; ta on omaenese tahte ohvriks toonud; ta on alistunud Jumala tahtele."" (JUNG 1977:81-82) Kokkuvõtlikult näeme, et Jungi vaadete kohaselt esindab neljane struktuur või kujund täielikkust nii inimese kui teadvustamatuses peituva jumalakuvandi puhul. Seega jääb kristliku dogmaatika triniteedikäsitlusega justkui ,,üks koht vabaks". Selgitamaks igapäevase kurja fenomeni, millega Jung oma igapäevatöös ja -elus kokku puutus, tundub peaaegu et loomulik taoline viis Gordioni sõlme läbiraiumiseks - Kuri leiab enesele mõistuspäraselt koha Triniteedi lisana. 23 III Jungi poolt kasutatavad põhilised mõisted ning kontseptsioonid 3.1. Üldist
Freudi kohaselt on isiksuse keskmes see osa teadvusest, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised isiksusele energiat andvad impulsid, instinktid, motiivid ja konfliktid, mis on inimese jaoks niivõrd palju hirmu, piinlikkust või ärevust tekitavad, et nende olemasolu endale ei teadvustata. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast: Id ehk miski sinna kuuluvad kõik need ihad, konfliktid, motiivid, mis asuvad teadvustamatuses. Miski on omane käitumise reguleerimisel lähtuda hetkeimpulssidest ja suunab inimest kohesele soovide rahuldamisele(seksuaalsed,emotsionaalsed ja füüsilised naudingud), vaatamata sellele, millised on tagajärjed antud tegutsemisele. Superego ehk ülimina oma olemuselt on see Miski vastand. Üliminasse on talletatud erinevad väärtused ja moraalireeglid, mida inimene on oma elu jooksul ühiskonnas omandanud. ( lapsevanematelt, õpetajatelt, sõpradelt)
annaabi.ee 
