või protsessid, mis pärinevad inimkonna ajaloolise kogemuse üldkogumist. Termin alateadvus oleks minu hinnangul sellises kontekstis eksitav, kus Jungi mõttekäigust selgelt nähtub, et ta ei pea seal silmas mitte üksikisiku psüühikat, vaid pigemini midagi ,,maailmavaimu" taolist. Teadvustamatuse mõlemast aspektist tuleb Jungi enda selgituste varal juttu kohe allpool. Seega, tulles tagasi isiksuse ülesehituse juurde, jaotab Jung selle põhijoontes teadvuseks ning teadvustamatuseks. Eesti keeles on levinud mõiste ,,alateadvus". Taolist terminit võib vabalt kasutada, kui antakse enesele aru selle tähendusest. Liide ,,ala-" ei tähenda nii Jungil kui ka hilisemal Freudil, et inimene oleks midagi enese jaoks ebameeldivat surunud kuhugi ,,alla keldrisse" või ,,kappi". Eestikeelsena ühtib ta pigem määratlusega ,,vähene." Ehk siis, 25 ,,alatoidetud" ei tähenda, et inimene oleks kuidagi vägisi end nälgima sundinud
Võime eristad kolm olulist keset, mille ümber kogu tema teooria ülesehitub: · teadvuse ja teadvustamatuse mõisted · isiksuse struktuur · seksuaalsus Nende kolme komponendiga on kogu inimene ja kultuur paika pandud. Teadvuse astmed. Freud, olles uurinud oma patsiente, leidis, et inimene ei ole ratsionaalne ning tema käitumist juhivad tungid, mis ei asu teadvuses ja jäävad sellele teadvustamatuks. Kui alguses jagas Freud isiksuse struktuuri kaheks: teadvuseks ja teadvustamatuseks, siis teoses "Unenägude tõlgendamisest" toob Freud juurde ka kolmanda kihi. Seega koosneb teadvus kolmest komponendist: · Teadvustamatus (varem tõlgitud ka alateadvuseks) see on psüühilise maailma alusprintsiip, mis määrab oma olemasoluga kõik inimese vaimse elu ilmingud. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 4 1. See jääb teadvusele vahetult kättesaamatuks, tema kohta saab öelda negatiivselt nagu Jumala kohtagi: üksnes seda, mida ta ei ole. 2
annaabi.ee 
