situatsioonide erinevust. Robert Bolton töötas välja konflikti lahendamise kolmeosalise meetodi. Selline meetod sobib tunnete väljendamiseks ja võimaldab konflikti konstruktiivsemaks muuta. Meetod on suhete keskne ja annab täpselt edasi, mida teha konfliktses olukorras. Samuti annab täpsed juhised Aleksander Kjerulf, kes rõhutab nagu Boltongi, et tähtis on kuulamine ja lugupidamine. Kjerulf meetmed on väga täpsed, aga siiski teadvustakse, et kui konflikti ei ole võimalik lahendada, siis tuleks abi otsida väljastpoolt organisatsiooni. Kjerulf meetod on detailne ja igas olukorras ei pruugi see sobida vaid pigem annab edasi tegutsemise valiku, mida peaks jälgima konfliktses situatsioonis. Kjerulf meetodid sarnanevad MindTools autorite vaadetega. Mõlemad annavad edasi täpsed juhendid, kuidas konfliktses olukorras käituda. Nii üks, kui teine autor rõhutavad
Peamised psühhioositüübid on skisofreenia13 ; afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) & orgaanilised psühhoosid (ajuvigastus, alkoholism, vms. orgaaniline haigus). Skisofreenia ajalugu 1674 Thomas Willis kirjeldab teismeliseeas ilmsikstulevat "nürimeelsust" (obtuseness), XIX sajandil samalaadsed vaatlused (Jean Esquirol etc) 1899 Kraepelin kirjeldab dementia praecox'i 1911 Bleuler võtab kasutusele skisofreenia mõiste 1915 Maailmasõja päevil teadvustakse ekstrapüramidaalnähtude olemasolu 1933 insuliinkooma ajastu algus 13 Skisofreenia Peamine sümptomaatika esineb tajumises (hallutsinatsioonid & senestopaatiad), mõtlemises (luulumõtted, mõtlemise sisulised & vormilised häired), tundeelus (tuimenemine & emotsionaalne inadekvaatsus) ning tahteelus - (aktiivsuse alanemine & psüühilised automatismid). Diagnoosimiseks peavad koeksisteerima kaks sümptomit. 1935 psühhokirurgia kasutuselevõtmine (Egas Moniz)