närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne. Psüühiline teadvuspeegeldus on alati subjektiivne ning on alati vahendatud konkreetse inimese hetkelisest seisundist, omadustest. (nt vanus, sugu, kogemused, teadmised, isiksuse tüüp, hetkeolukord jne.) Vaatamata subjektiivsele vormile on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige (adekvaatne) ja ennetatav. Adekvaatsus väljendub objektide ja nähtuste vahelises seoste, suhete ja omaduste õige taasloome tajudes, kujutlustes, mõistetes. Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma:
tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne. Objektiivne keskkond – välis ja sisekeskkond. Psüühiline teadvuspeegeldus on alati subjektiivne ning on alati vahendatud konkreetse inimese hetkelisest seisundist, omadustest. (nt vanus, sugu, kogemused, teadmised, isiksuse tüüp, hetkeolukord jne.) Vaatamata subjektiivsele vormile on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige (adekvaatne) ja ennetatav. Adekvaatsus väljendub objektide ja nähtuste vahelises seoste, suhete ja omaduste õige taasloome tajudes, kujutlustes, mõistetes. Psüühiliste protsesside ennetav iseloom on kogemuse
annaabi.ee 
