Seminar 3 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Kunstlikult esile kutsutud kesknärvisüsteemi sügav pidurdusseisund, mis väljendub teadvuse ja tundlikkuse kadumises ning reflekside ja lihaspinge pidurdumises. Analgeesia saavutatakse ajukoore väljalülitamisega ning üldise teadvusetusega (nii sensoorne kui ka motoorne tundetus) 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded : teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine Ideaalne: anesteesia saabub kiiresti ning toibumine on kiire ja meeldiv; vähe kõrvaltoimeid; ohutu. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Pideval kasutamisel tekib luuüdi depressioon.
teadvuseta patsiendid seevastu mitte. Seetõttu varitseb eriti neid teisaldamisel ja transportimisel oht saada sekundaarne seljaaju- ja/või närvijuurte vigastus. Terminoloogia Teadvusetus – täielik teadvuse puudumine, pole kontakti väliskeskkonnaga Teadvushäire – teadvuse hägustumine (unisus, aeglus, desorienteeritus ajas/kohas / enese isikus/situatsioonis) Epiduraalne hematoom – verevalum väljapool aju kõvakelmet Ajuvapustus – ajuvigastus mööduva teadvusetusega ilma makroskoopiliselt nähtavate muudatusteta ajukoes Ajupõrutus – ajuvigastus nähtava vigastusega (turse, verejooksud) Kooma – sügav teadvusetus, võimalik et koos vegetatiivsete häiretega (hingamise ja vereringe kahjustus) Ajutrauma – peavigastus, mille korral on vigastatud aju Koljuluumurd – luumurd pea piirkonnas Peapõrutus – põrutus peapiirkonnas, ilma aju mõjutamata Subduraalne hematoom – verejooks aju kõvakelme ja aju vahele Näidisjuhtum
annaabi.ee 
