Ta peidab end koolimajja ära. Samal ajal on ka Tiina veel koolis, väljapääsu juures. Tiina imestuseks jookseb ka Ville veel nuttes õue, ei tea mis tal küll juhtus. Järgmisena tormab õpetaja väljapääsu juurde ja küsib Tiinalt kas keegi on siit väljunud, Tiina on täiesti kindel, et keegi pole välja läinud, Villet ei taha ta aga mainida. 14 Sveni prillid leiti trepi pealt ja Sven ise bioloogia klassist teadvusetuna. Kiirabi viis Sveni haiglasse. Nüüd oli Tiina kindel, et Ville tegi seda Svenile, kuid siis tungis talle pähe mõte, et Sven võis seda ise teha. Tiina läks haiglasse Sveniga rääkima, Sven tunnistas üles, et oli endale kõike seda ise teinud. Põhjused jättis ta aga selgitamatta. Järgmisena astus sisse Ingrid, kes oli Sveni armunud, ta kohkus kui nägi Tiinat aga Tiina hakkaski just astuma. Tiinal oli hea meel Ingridi ja Sveni suhte üle, nüüd saab Sven vähemalt kellelegi toetuda
Avastuseks sai, et tantsija on imaginaarselt väga väljendav, mis tähendab, et kui tantsijale anda ette mingi kujuteldav imidzh või konjunktuur, muutub tantsija vormiotsing vabaks eneseväljenduseks. Aluseks nagu Pilatese treeningsüsteemiski, on mingi kindel meeleseisund, millest lähtuvalt inimene saavutab teatud kontrolli oma liikumises ning keha ja vaim koostöös muudavad liikumise keelt. Teaduslikult on varasemalt räägitud sellest, kuidas autoõnnetuse hetkel teadvusetuna olevad inimesed saavad vähem vigastusi. Seda võiks paraleelina tuua ka ennetamise puhul näiteks, kuidas releasing-tehnika vähendab ohtu end liigselt dresseeriva tantsija kombel vigastada. Kui anda kehahoiakule tema loomupärasus kogu väljenduse piires, saavutab keha teatava autonoomsuse ja kaitserefleksi. See aitaks muuta ka tantsu interpretatsiooni steriilsemate süsteemide puhul palju vabamaks. Näiteks kui panna klassikatantsija läbi kujutluse
annaabi.ee 
