et kõrge serotoniinitase ajus muudab inimese suremise kergemaks. Kuid on olemas ka teisi teadlaste arvamusi surmalähedaste kogemuste tekkepõhjuste osas. Näiteks uurija Susan Blackmore arvates tekivad paljud surmalähedased kogemused just aju hapniku puudusest. Surmalähedasi kogemusi on võimalik esile kutsuda keemiliste ühenditega ja seega selgitatakse surmalähedaste kogemuste tekkepõhjusi just neuroloogiliste mehhanismidega. Näiteks erakordseid teadvuselamusi ja visioone tekitab inimese ajule juba üsna väike doos hallutsinogeenset ainet. Seda tekitab ka selline seisund, mille korral aju ei saa hapnikurikast verd. Süda, mis pumpab verd, on inimese kliinilise surma ajal seiskunud. Selline asjaolu veenabki teadlasi loomuliku põhjuse kasuks, mitte aga üleloomuliku põhjuse kasuks. Üldiselt arvatakse surmalähedased kogemused olevat endast just normaalse aju tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal. 3.1.2.7 Seletamatud aspektid
et kõrge serotoniinitase ajus muudab inimese suremise kergemaks. Kuid on olemas ka teisi teadlaste arvamusi surmalähedaste kogemuste tekkepõhjuste osas. Näiteks uurija Susan Blackmore arvates tekivad paljud surmalähedased kogemused just aju hapniku puudusest. Surmalähedasi kogemusi on võimalik esile kutsuda keemiliste ühenditega ja seega selgitatakse surmalähedaste kogemuste tekkepõhjusi just neuroloogiliste mehhanismidega. Näiteks erakordseid teadvuselamusi ja visioone tekitab inimese ajule juba üsna väike doos hallutsinogeenset ainet. Seda tekitab ka selline seisund, mille korral aju ei saa hapnikurikast verd. Süda, mis pumpab verd, on inimese kliinilise surma ajal seiskunud. Selline asjaolu veenabki teadlasi loomuliku põhjuse kasuks, mitte aga üleloomuliku põhjuse kasuks. Üldiselt arvatakse surmalähedased kogemused olevat endast just normaalse aju tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal. 3.1.2
annaabi.ee 
