47. Selgitage Schopenhaueri arusaama, et surmahirm on irratsionaalne. Surma ei tohiks Schopenhaueri arvates karta kolmel põhjusel. Esiteks, kui kardame surma kui mitteolemist, siis peaksime kartma ka seda aega, millal meid veel sündinud polnud. Enne sündi olnud mitteolemist me ei karda, seega ei tohiks karta ka pärast meid tulevat mitteolemist, kuna need on täpselt üks ja sama mitteolemine. Teiseks kui igasugune kurjus eeldab olemasolemist ja teadvust. Tavalises teadvusekaotuses ega selle toimumise hetkes pole midagi halba, seega ei saa olla midagi halba teadvuse kadumises, kui ta kaob lõplikult koos eluga. Kolmandaks, kuna inimene on iseendale tahe ja kujutlus, siis tegelikult hävib surmaga ainult nähtuste maailmas eksisteeriv inimene ehk inimene tahtena jääb alles. Platonile vihjates väitis Schopenhauer ka seda, et inimene eksisteerib tõeliselt ainult inimese ideena, mis ei hävine millalgi. Iga indiviid
47. Selgitage Schopenhaueri arusaama, et surmahirm on irratsionaalne. Surma ei tohiks Schopenhaueri arvates karta kolmel põhjusel. Esiteks, kui kardame surma kui mitteolemist, siis peaksime kartma ka seda aega, millal meid veel sündinud polnud. Enne sündi olnud mitteolemist me ei karda, seega ei tohiks karta ka pärast meid tulevat mitteolemist, kuna need on täpselt üks ja sama mitteolemine. Teiseks kui igasugune kurjus eeldab olemasolemist ja teadvust. Tavalises teadvusekaotuses ega selle toimumise hetkes pole midagi halba, seega ei saa olla midagi halba teadvuse kadumises, kui ta kaob lõplikult koos eluga. Kolmandaks, kuna inimene on iseendale tahe ja kujutlus, siis tegelikult hävib surmaga ainult nähtuste maailmas eksisteeriv inimene ehk inimene tahtena jääb alles. Platonile vihjates väitis Schopenhauer ka seda, et inimene eksisteerib tõeliselt ainult inimese ideena, mis ei hävine millalgi