tundi. Inimese juuksed, habe ja küüned võiad kasvada veel puusärgiski. Kuigi surmahetke on võimatu eelnevalt ennustada, on mõningaid surma lähenemisele viitavaid märke siiski võimalik täheldada: südamelöögid muutuvad nõrgaks ja korrapäratult kiireks; nahk muutub niiskeks, kahvatuks, kirjuks; jalad, käed ja ninaots muutuvad külmaks; suu kuivab, lima koguneb hingamisteedesse ja hingetõmbed muutuvad korisevaks; teadvusaste võib langeda; lihaspinge kaob ja surija tundub lõdvana; tunde-ja kuulmishaisting, neelamisvõime kaovad; näolihased lõdvestuvad ja näoilme muutub rahulikuks. Sureva patsiendi hooldust nimetatakse terminaalseks hoolduseks või terminaalraviks. Sureva patsiendi õendushooldus on kõige nõudlikum, raskem, aga ka heldeim õenduse ala. Et kindlustada surevale inimesele hea hooldus vajab töötaja teadmisi surija olukorrast: teadmisi patsiendi füüsilisest seisundist, teovõimest,
Päästmise edasise kulu jaoks olulised otsused langetatakse juba helistaja esmase küsitlusega. Kiirabi jaoks on igasugune teave oluline, et saaks juba sõidu ajal end mõttes olukorraks ette valmistada. Juhtiv kaebus või õnnetuse liik ja õnnetuse mehhanism annavad kiirabitöötajale juba olulisi vihjeid sündmuskohal eesootavast olukorrast. Samuti peavad kiirabile antavas esmases infos sisalduma patsiendi vanus (laps, täiskasvanu), kannatanud isikute arv, teadvusaste, hingamine, erinevad detailid (ohtlikud ained, tulekahju …) 450 sündmuskoha asukoha või juurdepääsutee kohta. Ka tuleks teada anda, milliseid abijõudusid on teavitatud või kes on veel teel sündmuskohta. Nende teadete põhjal tuleb valida sõidumarsruut ja juurdepääsutee. Selle teabe põhjal saab ka ohtusid ette näha ja läheneda sellele sündmuskohale sobiva kiirusega. Esimesed meetmed ja vajalikud kaitsevahendid saab juba sõidu peal läbi arutada ja valmis seada
annaabi.ee 
