Arst ravib inimesi õnnestunult juhul, kui tal on logos ehk teadmised olemas koos kogemustega. Ja ta küll suudab tunnetada üldist (kunsti) , aga kogemust ise ei tea, siis ravib ta ebaõnnestunult. Seda seepärast, et ravitav on üksik ja järelikult on seepuhul vaja kogemusi mitte üldisi teadmisi. Üldise teadjad on targemad kui kogenud Tihtipeale peame me töödejuhatajat auväärsemaks kui käsitöölisi, ning arvame, et töödejuhataja on rohkem teadvam ja targem. Seda aga seetõttu, et juhatajad omavad logost ja tunnevad põhjusi ja tunnetavad põhjusi. Käsitöölised aga on praktilise poole pealt targemad. Sellepärast peame me kunsti rohkem kui kogemust teadmiseks. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes). Bacon väidab, et kõik meie teadmised põhinevad meie kogemustest. Nimelt asjad mida me
rääkida, jagamine, oma poole hoidmine jne. Laps peab ka mõistma, et suurele hulgale antavad juhised puudutavad ka teda. Neid kõiki teadmisi õpib laps loomulikul teel, tegutsedes laste rühmas kodus, lasteaias või huviringis. Koolis vahetub vanema autoriteet õpetaja autoriteediga. Senini on isa olnud kuningas ja ema kuninganna. Nüüd on õpetaja maailma ihaldatuim, kaunim ja kõike teadvam. Laps suhtub õpetajasse paljuski kui vanematesse. Kui vanem ei ole olnud lapsele autoriteet, siis ei ole seda ka õpetaja. Kui laps on kartnud vanemaid, kardab ta ka õpetajat. Õppimise soov on õppimise eelduseks. Õppimismotivatsiooni äratamine ja alalhoidmine ongi õpetamise keskne ülesanne. Terve 6aastane on uudishimulik, teadmishimuline, kogemissooviga ja innustuv