Uurimustöö teema valik tuleb lähtuda sellest kas konkreetse teema käitlemine on vajalik ja aktuaalne; kas on materjale mida seda toetaksid; kas on olemas juhendaja sellise teema käsitlemiseks; valida tuleks mingisugune südamelähedane teema mis huvitab. 4. Mis on hüpotees, tööeesmärk, uurimustöö meetodid? - Hüpotees on teadaolevatel faktidel või seaduspärasustel rajanev oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. - Töö eesmärk. Uurimustööl on alati kindel eesmärk mis peab olema läbi kogu töö silme ees. Välja võib tuua kaks eesmärki: 1) Materiaalne- sisuline - uute teadmiste saamine - võimaluse loomine üliõpilase profesionaalseteks oskusteks 1 2) Formaalne- Teatava taseme saavutamine kõrghariduse omandamisel- akadeemiline kraad, diplom. Annab eeldused edasiseks õppimiseks.
Baas: Eesmärk on teadmiste saamine. Rakendus: Täpselt ajaliselt planeeritud. Baas: Nii palju aega, kui probleem vajab. Rakendus: Täpselt finantseeritud. Baas: Nii palju kulutusi, kui probleem vajab. Rakendus: Suunatud kliendile. Baas: Suunatud teadlaskonnale. 4) Mis on teaduslik hüpotees? - Oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. 5) Mis on teaduslik tunnetus ja mille poolest erineb see empiirilisest tunnetusest? - Siht vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja empiirilisele tunnetusele. Teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel. Nt- empiirilise tunnetuse puhul: inimene, keda usaldad, räägib sulle ühte fakti, kuigi
vaadete süsteemina, mis oma ulatuselt üldises tunnetuslikus plaanis väiksem, võrreldes teadusliku hüpoteesi või teooriaga. Käsitlusviis, mida saab pidada kontseptsiooniks, võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Samuti võib kontseptsiooni määratleda suhtumise kaudu konkreetsesse hüpoteesi või teooriasse. TEADUSLIK HÜPOTEES. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega. Teaduslik hüpotees peab tulenema teadusfaktidest, analoogiatest või vastuoludest ja olema vähemalt põhimõtteliselt kontrollitav. TEADUSTEOORIA on juhtivate ideede süsteem, teadusliku tunnetuse põhivahend,
annaabi.ee 
