nägemus käsitletavast ainest ja mis ei eelda varasemate uuringute kasutamist; vabas vormis teaduslikku laadi mõttearendus teatud teemal, milles on kesksel kohal arutlus mingi probleemi üle, allikatele viitamine sõltub nõuetest; vastus essees püstitatud küsimusele või küsimustele, mis esitatakse argumentidena, ja mis toetub teadustekstides esitatud käsitustele või uurimistulemustele. 3. VORMISTAMISNÕUDED Teadustööde vormistamisel kehtivad üsna ranged ettekirjutused. Tavaliselt järgivad vormistusnõuded rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid. Käesolevas peatükkis toetutakse sotsiaalteadustes väljakujunenud reeglitele. Töö esitatakse köidetuna ning elektrooniliselt. Koostatud uurimistööd võetakse arvele kooli raamatukogus ning salvestatakse vastavas kataloogis. 3
· vabas vormis teaduslikku laadi mõttearendus kasvatusteaduslikul teemal, milles on kesksel kohal arutlus mingi probleemi üle, arutluse loogika, püüd poolt ja 1 9 vastuargumentidele tuginedes midagi tõestada, allikatele viitamine sõltub nõuetest; · vastus essees püstitatud küsimusele või küsimustele, mis esitatakse argumentidena ja mis toetub teadustekstides esitatud käsitustele või uurimistulemustele. 2.3. Õpimapp ehk portfoolio Potfoolio on tema koostaja tegevust iseloomustav ülevaatlik näitematerjalide mapp, mida kasutatakse kujutavas kunstis, arhitektuuris ja modellinduses tehtu tutvustamiseks. Viimastel aegadel on porfoolio leidnud üha suuremat rakendust õppetöös, eelkõige kutsealases koolituses. Eesmärk Õpimapi kasvav populaarsus johtub tema kasutamise mitmekesistest võimalustest ja
Sõnajärg sõltub eelmisest lausest. Lauset siduvad sõnad võivad olla kasutusel, liigsest sõnakordusest hoiduda, kasuatda samaliitelisi sõnu +uue teabe esiletõstmine. Nt rõhuga saab nii teha. Kuhu soovitatakse paiguatda uus oluline teave? Nt lauses on soovitatav paigutada oluline teave lauselõppu. Kirjalikus tekstiks nt boldiga. Peame ette kujutama, mis eelteadmised on lastel, kui loome mingi teksti. Teine asi on sõnakasutus, kui abstraktse tähendusega sõnu on tarvis kasutada. Teadustekstides nt keeruliste terminite tähendist me ei tea ja siis tekib mõistmisporbleem. Keeltekaupa on suur erisus. Laps õpib uusi sõnu siis tihti, kui talle on mingi asi oluline (nt ema, pall, jne) Kirjaliku teksti puhul oluline nii sisuline kui keeleline järeltöö: parandamin, ja täiendamine. Seda teha nt päev hiljem või mingimuu asjaga vahepeal tegeleda,sest siis kustub mälust see asi ja siis on vigu kergem märgata. Tekstide modelleerimine
annaabi.ee 
