eest makstav täiendav rahaühik annab ka täiendava kasulikkuse. Kuid siinjuures on eeldus, et raha püsiks ühesugusena. Reaalselt see aga nii ei ole, sest rahaühiku väärtus langeb kogu maailmas. On ka teised probleemid: hindade tõus , mis tuleneb mitmetest teguritest nagu tooraine kallinemine, monopolism. Tarbijate ostukäitumine algab problemi teadustamisega. Inimene märkab erinevust ideaalselt soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Probleemi teadustamisele järgneb info kogumine. Esimesena peab tarbija meenutama, mida ta teab sellest kaubast üldse: millised on teised sarnased kaubad, palju nad maksavad, kus neid müüakse. Seejärel pöördutakse väliste infoallikate poole. Kui info on juba tarbija teadvuses ja ta eristab seda teistest toodetest, siis on teatud tõenäosus, et ta ka selle ostab. Rohkearvulise info korral hakatakse erinevaid alternatiive hindama tuginedes inimese väärtushinnangutele. Viimane omakorda sõltub
fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987.a loodi esimene poliitiline ühendus MRP Eesti Avalikustamise Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga paljastada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1987.a lõpul loodi Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) ja 1988.a Eesti Rahvuslikuse Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadustamisele. Veel moodustatti Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. 1988.a aprillis toodi avalikkuse ette esimest korda sinimustvalge lipp. Sama aasta suvel moodustati ENSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ja sügisel Töökollektiivi Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. 16.novembril 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. 1989
annaabi.ee 
